Autor: Raul Reino • 7. juuni 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Domus: maju üürivad kohalikud

Domus Kinnisvara juht Raul Reino kirjutab, et  vähegi turuhinnale vastava tasuga üürimaja leiab üürilise paari-kolme nädala jooksul, üürilevõtjaiks peamiselt kohalikud inimesed.

Nõudlus on kõrge ja hinnavahemikku 600–1200 eurot hindab turg igati vastuvõetavaks. Sellisel juhul eeldatakse, et üüritav maja on korralik ja kaasaegse siseviimistlusega.

Vastupidiselt levivale arvamusele, et üürilevõtjateks on eelkõige välismaalased, on põhilisteks üürilevõtjateks kohalikud inimesed. Enamik neist soovib maja üürida kuuest kuust kahe aastani ning maja kasutatakse vahepeatusena enne oma maja valmimist või vana maja renoveerimist. 80% huvilistest on eelnevalt maha müünud oma suurema korteri või maja ning alustanud uue maja ehitamist. Müügirahast finantseeritakse majaehitust ja vahepealsel ehitusperioodil ei soovita väljakujunenud elukvaliteeti langetada ning jätkatakse elu ruumikal elamispinnal.

Üürimajade nõudlust kergitavad aasta-aastalt järjest rohkem ka huvigrupid, kelle eesmärgiks on maja kasutamine mitte elamispinnana, vaid ärilisel otstarbel. Sageli on huviliste seas eralasteaedade rajajad, väiksema suurusega ettevõtete kontorite soovijad jms.

Kliendid uurivad detaile küttesüsteemide ja soojapidavuse kohta ning oskavad ise hinnata tegelikku kõrvalkulude suurust. Sihtgrupi olemus määrab ära ka selle, kas maja peab olema täielikult möbleeritud või siis mitte.

Nii-öelda keskmisi variante hindab turg väga madalalt ning mööbli vajadus sõltub sellest, kas võetakse oma eelmisest elukohast mööbel kaasa või mitte. Kohalikud sageli võtavad kaasa, kuid välismaalased tahavad ainult täielikult sisustatud maju.

Regioonidest valitseb majade üüriturgu Harjumaa, mille osakaal kogu Eesti pakkumisest on 70% ja kus huvilistel on võimalik valida ca 100 pakkumise vahel.

Majade üüriturg muutus senisest aktiivsemaks mõned aasta tagasi, mil müümine muutus kohati võimatuks või siis ei olnud omanikel mõistlik vara odava hinnaga realiseerida. Alternatiiviks oli üüritulu teenimine, mille tootlus ei olnud küll kõrge, kuid võimaldas siiski stabiilset rahavoogu. Paljudele majaomanikele osutus aga välja üürimine sisuliselt päästerõngaks, sest vastasel juhul oleks pangale laenumaksete tasumine osutunud väga keeruliseks ülesandeks. Aktiivsus üüriturul on säilinud tänaseni, mida ei ole muutnud ka kogu kinnisvaraturu konjunktuuri teatav paranemine. Regioonidest on majade üüriturul valitsemas Harjumaa, mille osakaal kogu Eesti pakkumisest on 70 % ja kus huvilistel on võimalik valida ca 100 pakkumise vahel.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785