Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pindi: korterihinnad mais langesid
Pindi indeks langes mais 3,1% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 758,3 eurot (11 865 kr) ruutmeetri kohta. Tarbija kindlustunne pole kosunud ning peamise probleemina nähakse elukalliduse tõusu.
Aprillis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 782,6 eur/m² (12 245 kr/m²). Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses 45,7 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 eur/m² ehk 9 766,4 kr/²) on Pindi Indeks 21,5% protsendi võrra kõrgemal.
Kui aprillis tehti antud linnades 720 korteriomandi tehingut, siis mais aktiivsus tõusis, jäädes 771 tehinguni. Mullu mais sooritati indeksilinnades kokku 770 tehingut.
Mais langes tarbijate kindlustunde indikaator veidi, jäädes tasemele -3 (sarnane suurusjärk oli aastatel 2002-2003). Peamiseks probleemiks näeb rahvas elukalliduse tõusu.
Madal kinnisvarahind hoiab ostujõudu kõrgel
Keskmist palka teeniv tallinlane saab olemasolevatel finantseerimistingimustel soetada endale Tallinna keskmist elamispinda maksimaalselt 74 ruutmeetrit, tartlaste ja pärnakate ostuvõimekus on vastavalt 71 ja 75 ruutmeetrit.
Kinnisvarahindade „põhja“ perioodil ületas ostujõud suurtes linnades 80 m² künnise. Buumi tipul 2007. aasta alguses piirdus ostuvõimekus suuremates linnades ca 30 ruutmeetriga.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi seitsmeaastase ajaloo.
Seotud lood
Garaažiuste ja teiste tõstanduste alla tekkivad külmasillad ning ilmastiku mõjul siseruumidesse sattuv sadevesi on aastaid olnud probleemiks paljudes tootmis-, tööstus- ja kaubandusettevõtetes. Lahenduseks on SOJLO®, mis pakub kaasaegseid energiatõhusaid külmasillavabasid uksekünniseid.
Enimloetud
2
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Viimased uudised
Muudaks büroohoonete otstarvet? Roosimaa: kui võrrelda vanemaid B ja C objekte ja uuemaid A klassi büroohooneid, siis võib juhtuda, et vanem objekt on isegi paindlikum. Poliitikud ja ametnikud - siin on Teile mitu mõttekohta!
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Üritused
Hetkel kuum
“Kahtlemata külvaks see häda ja õnnetust”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele