Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kinnisvaraturg taastub visalt
Eesti Panga andmetel väljastasid pangad aprillis eluasemelaene 16 protsenti rohkem kui mullu aprillis. „Kuigi eluasemelaenuturg on kevadel mõnevõrra elavnenud, on laenukäive sel aastal olnud oodatust tagasihoidlikum,“ kommenteeris eile avaldatud pangandusstatistikat Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jana Kask.
Samuti kahaneb keskpanga kinnitusel jätkuvalt pankade laenu- ja liisinguportfell, kuna uute laenude maht on väiksem varem võetud laenude tagasimaksetest. Eesti ettevõtetele ja eraisikutele antud laenude ja liisingute kogumaht moodustas aprillis 14,7 miljardit eurot, mis on aastatagusest 6,4 protsenti väiksem.
Swedbanki eraisikute finantseerimise osakonna kinnitusel võib esimese nelja kuuga üldjoontes rahule jääda, sest aastane laenukäibe kasv on olnud 12 protsenti. „Järgmisteks kvartaliteks prognoosime kasvu mõningast kiirenemist, nii 15-20 protsendi juurde,“ teatas pank, lisades, et eraldi kuude lõikes pole mõtet laenukäivet võrrelda, sest kasvud on erinevad.
Arco Vara ASi juhatuse esimehe Lembit Tampere sõnul on kinnisvaraturu üldine elavnemine majandusele positiivne märk. Elavnemine on ennekõike tingitud inimeste tulevikuootuste paranemisest, et julgetakse taas suuri oste teha ja laenu võtta, sõnas Tampere.
Siiski nentis ta, et kui võrrelda tänavuse aasta I kvartalit varasemate aastatega, siis ollakse käibe poolest ikkagi suhteliselt madalal tasemel. „Keskmine hind on küll taastunud 2005. aasta lõpu tasemele ehk buumieelsesse aega, kuid käibed on ikkagi väga väikesed,“ lausus Tampere, lisades, et isegi 2003. aastal tehti rohkem tehinguid kui sel aastal.
Ka Uus Maa kinnisvarabüroo äripindade tegevjuht Mika Sucksdorff tunnistas, et kinnisvaraturu elavnemine aasta esimesel neljal kuul jäi pigem ootustele alla. „Ilmselt nii euroga harjumine kui see, et aasta lõpus osteti päris palju omavahenditest, tekitas olukorra, kus esimene kvartal jäi näiteks Harjumaal möödunud aastaga võrreldes 2 protsenti tehingute arvus alla. Sellegipoolest ootasin aktiivsemat nelja esimest kuud kui eelmisel aastal,“ rääkis Sucksdorff.
Aprillis oli Sucksdorffi sõnul Harjumaad lausa 24 protsenti vähem tehinguid kui mullu. „Ka eelmisel aastal oli kuust kuusse palju kõikumisi,“ selgitas ta.
Tampere põhjendas oodatust väiksemat kasvu asjaoluga, et meil valitseb endiselt kõrge tööpuudus, mistõttu ei saa kellelgi väga hästi minna, kaasa arvatud kinnisvarasektoril.
Sucksdorffi sõnul turul on märgata aktiivsust, kuid kasv ja inimeste sissetulekute taastumine võtab tema meelest siiski aega. „Ma ennustasingi, et 2010. ja 2011. aasta saavad olemas taastumise aastad,“ ütles ta.
Seotud lood
Eesti pankade väljastatud eluasemelaenude käive püsib juba teist aastat samal tasemel.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Viimased uudised
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele