Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kvoodirahast rahastatavate projektide käiku saab jälgida reaalajas
Kyoto protokolli alusel toimuva CO2 heitmekvoodi müügist saadava raha eest muudab Riigi Kinnisvara AS energiasäästlikumaks 480 hoonet, investeerides neisse kokku üle 146 miljoni euro. Alates tänasest on võimalik reaalajas jälgida projektide edenemist elektroonilise kaardirakenduse vahendusel RKAS koduleheküljel.
Erinevaid andmete sorteerimisfiltreid kasutades saab informatsiooni asutuste tüüpide, objektidel teostatavate tööde, hangete ja käsundiandjate lõikes kombineerituna ja eraldi. Lisaks leiab leheküljelt iga objekti kohta detailse ülevaate projekteerimise-, ehitamise- ja omanikujärelevalve hangete prognoositava ajakavaga.
CO2 kvoodimüügi tulu kulub eeskätt hoonete energiasäästlikkuse tõstmisele. Enamiku objektide juures on kavas projekteerida ja ehitada uued ventilatsiooni-, kütte- ja tugevvoolusüsteemid ning soojustada majade seinad, soklid, põrandad, vahelaed ja katused. Kavandatud tööde tulemusena peaks vähenema energiatarbimine ning sellest tulenevalt õhku paisatava CO2 hulk.
Lisaks on investeeringutel positiivne mõju hoone sisekliimale ning töökeskkonnale tervikuna. Investeeringud aitavad säilitada ja luua töökohti ehitussektoris ning vähendavad hoonete haldamise püsikulusid tulevikus.
Ehitusprojektide elluviimiseks ette nähtud aeg on lühike, kõik tööd peavad olema valmis 2012. aasta lõpuks. Vähem kui kahe aastaga tuleb Riigi Kinnisvara ASil kui investeeringute korraldajal koostada investeeringute kavad, korraldada riigihanked ja teha hankemenetlusega seotud toimingud, korraldada projekteerimis- ja ehitustööde projektijuhtimine ning omanikujärelevalve ja kontrollida kulude abikõlblikkust.
Seotud lood
Valitsuse ambitsioonikate plaanide täitmine rohkem kui 480 hoone energiasäästlikumaks remontimisel võib Riigi Kinnisvara AS (RKAS) haldusdirektori Elari Udami sõnul alata juba järgmisel nädalal, vahendab Bloomberg.
Eestil on tänu Jaapanile CO2 kvootide müügist saadud summadele kasutada ligi 200 miljonit eurot, et teha korda nõukogudeaegsed kontorihooned, hooldekodud ja koolid.
Garaažiuste ja teiste tõstanduste alla tekkivad külmasillad ning ilmastiku mõjul siseruumidesse sattuv sadevesi on aastaid olnud probleemiks paljudes tootmis-, tööstus- ja kaubandusettevõtetes. Lahenduseks on SOJLO®, mis pakub kaasaegseid energiatõhusaid külmasillavabasid uksekünniseid.
Enimloetud
2
Lisatud 50 suurima käibega ettevõtte kasumid või kahjumid.
Viimased uudised
Muudaks büroohoonete otstarvet? Roosimaa: kui võrrelda vanemaid B ja C objekte ja uuemaid A klassi büroohooneid, siis võib juhtuda, et vanem objekt on isegi paindlikum. Poliitikud ja ametnikud - siin on Teile mitu mõttekohta!
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Üritused
Hetkel kuum
“Kahtlemata külvaks see häda ja õnnetust”
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele