5. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestil on tänu Jaapanile CO2 kvootide müügist saadud summadele kasutada ligi 200 miljonit eurot, et teha korda nõukogudeaegsed kontorihooned, hooldekodud ja koolid. Raha kulutamiseks on aega järgmise aasta lõpuni ning see on õnnistuseks Eesti ehitusfirmadele.

"Kui algavad ulatuslikud fassaaditööd, pole Eestis tõenäoliselt piisavalt tellinguidki,“ annab Udam aimu tööde mahust. 

Nordecon prognoosib, et kvoodimüügist tulenev kasv võib ulatuda 10 protsendini, Skanska usub koguni 20protsendilist kasvu. „Selliste mahtude lisandumisel on ehitusturule suur mõju,“ märkis  Nordeconi tegevjuhi Jaano Vink ja lisas, et Nordecon plaanib osaleda mõne suurema projekti hankel.

Udami sõnul on head võimalused keskmistel ja väiksematel ehitusfirmadel ning ehitusmaterjalitootjatel, kuna kvoodimüügi lepingud ei luba paljude üksikute projektide koondumist suurtele pakkujatele.

Kavasolevate tööde hulka kuuluvad soojustus- ja fassaaditööd, asendatakse tuhandeid aknaid ja uksi, muudetakse efektiivsemaks küttesüsteeme, ehitatakse ümber torustikke ja olemasolevaid elektrisüsteeme.

Ferenc Traksler isolatsioonimaterjali tootvast Estplast Tootmine OÜ-st  kinnitas, et tehas on valmis töötama ka kolmes vahetuses praeguse kahe asemel. „Me oleme märksa lootusrikkamad kui eelmisel aastal, mil ehitusmaterjalide tootjad olid suures masenduses,“ rääkis ta.