22. märts 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Selliste majade puhul on äärmiselt oluline suunata krundil sulamisvesi vundamendist mööda. Kui suured veekogused vundamendi piirkonnast läbi püüavad joosta, võivad need põhjustada pinnase äravoolu. Tulemuseks on tühimikud, mistõttu võivad tekkida vajumised ka põrandaplaadis või näiteks ka vundamendiseinas.

Vajumised lõhuvad omakorda hüdroisolatsiooni ja niiskus pääseb majja - kas läbi põranda või liigub läbi vundamendiseinte ülespoole maja seina kaudu. Kui selline olukord on tekkinud, siis lahendused on kallid ja keerulised.

Sulaveega seotud probleemidest pääsevad need, kelle maja mõnel kõrgemal künkal asub. Kui maja asub kallakul, siis võiks kaevata väikesed kraavid vee juhtimiseks majast mööda. Algul piisab ka lume sisse kraavide tegemisest ja hiljem pinnasesse 10 cm kraavide tegemisest, et suurem hulk vett mujale suunata. Vee suunamisel peaks muidugi arvestama, et seda ei tehta naabri aeda ja üritatakse lihtsalt vesi vundamendist oma krundi piires mööda juhtida.

Eraldi teema on sellised piirkonnad, kus krundid ja majad on ehitatud nii madalale, et sulavee ajal on kogu krunt vee all. Sellised majad kipuvad paratamatult saama kahjustusi ja mingit imerohtu selle vastu pole. Ainuke lahendus on korraliku sadeveedrenaaži väljaehitamine kogu piirkonna jaoks, ent alati ei aita seegi - kui on tegemist madala kohaga, ei suuda ka drenaaž vett ära viia.

Need, kes alles maja jaoks krunti valivad, võiksid arvestada ka võimalike sulaveest tekkivate probleemidega ning valida võimalusel selline krunt, mida lihtsam suurvee ajal kaitsta.