Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaevandajad: kaevandame Eesti majanduse huvides
Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu sõnul kaevandatakse ehitusmaavarasid vaid seetõttu, et neid on Eesti majandusele vaja. "Eesti maavarad loovad majanduses olulist lisaväärtust ja ka töökohti," märgitakse kaevandajate avalikus kirjas.
Kaevandajate avalik kiri:
Vabariigi Valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava aastani 2020, mis käsitleb kogu Eestis paiknevate looduslike ehitusmaavarade kaevandamist ja kasutamist. See on dokument, mis loob strateegilise aluse meie rahvusliku rikkuse kasutamisele. Kahjuks leidis avalikkuse tähelepanu ainult üks selle arengukava osa – Nabalas paiknevad lubjakivi varud.
Pärast arengukava vastuvõtmist sai selle Nabalat puudutav lõik terava rünnaku osaliseks keskkonnakaitsjate poolt. Tahame juhtida avalikkuse tähelepanu asjaolule, et kui mingid maavara varud on keskkonnaregistris ja maavarade registris, ei tähenda see automaatselt seda, et neid maavarasid hakatakse sealt täna või homme kaevandama. Tegu on meie riigi rahvusliku rikkusega, mida on võimalik kasutada Eesti majanduse ja riigi arenguks. Kuidas ja millal seda teha, selgub juba täiendavate uuringute tulemusel. Kurvaks teeb asjaolu, et keskkonnakaitsjad, kes tihti nõuavad täiendavaid uuringuid, on Nabala küsimuses teistsugusel arvamusel. Tundub, et keegi juba teab „absoluutset tõde“ ette.
Maavarad on osa meie rahvuslikust rikkusest. Ükski kaevandaja ei kaevanda ainult kaevandamise pärast, vaid selleks et neid maavarasid on meie majandusele vaja. Eesti maavarad loovad meie majanduses olulist lisaväärtust ja ka töökohti ning seda siinsamas – meie koduses Eestis. Samuti kasutatakse meie maavarasid oma valdavas enamikus Eestis ning ei veeta neid välja. Ka Nabala lubjakivi kasutataks 100 % vaid Eesti ehitustegevuses.
Nabala lubjakivimaardla osas on Keskkonnaministeeriumil kavas läbi viia aastatel 2011-2013 kompetentsete spetsialistide poolt täiendav keskkonnaalane uurimistöö, mis teaduslikul alusel annaks vastuse looduskaitsjaid muretsema panevatele, aga ka kaevandajaid huvitavatele küsimustele. Kas Nabala nõiakaevu ja selles piirkonnas asuvaid kaeve võimalik kaevandamine kuidagi mõjutaks, seda peabki see täiendav uuring selgitama. Põhjus, et uuringu võimalik tulemus „ei meeldi“, ei ole aluseks eirata teaduslikke fakte ja järeldusi - ning seda nii looduskaitsjate kui ka kaevandajate poolt. Oleme seisukohal, et igale kaevandamisele peab eelnema põhjalik uuring ning keskkonnamõju hindamine, kui see on konkreetses kohas vajalik. Kaevandamise lubamise või keelamise otsused peavad toetuma teaduspõhistele uuringutele ja mõjude hindamisele, mitte emotsioonidel põhinevatele oletustele.
Seotud lood
Täna kiitis valitsus heaks keskkonnaministeeriumi eestvõttel valminud ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava aastani 2020, mis käsitleb kogu Eestis paikneva lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi, liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist.
Kuigi ehitusmaavarade arengukava aastani 2020 kinnitamise küsimus tõusis päevakorda juba enam kui aasta tagasi, jõudis valitsus selleni alles läinud nädalal – ja seda looduskaitsjate pahameeletormi puhkemise hinnaga.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele