Autor: Lemmi Kann • 15. märts 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ühistu toel ehituspraagiga lihtsam võidelda

Kui pealtnäha kvaliteetse elamispinna ostnud omanik avastab sissekolimise järel, et katus laseb läbi või küttesüsteem ei toimi, siis seaduse järgi on korteriostjal õigus esitada nõue arendaja vastu ning teha saab seda viie aasta jooksul ehitise valmimisest. Omanik saab volitada ka korteriühistut enda huve esindama.

Advokaadibüroo Hedman Partners advokaat Liisa Linna selgitab, et garantiiaeg, mil kehtib eeldus, et puudus ehitisel on tekkinud kas ebakvaliteetse ehitamise, ehitustoodete või projekti vigade tõttu, on kaks aastat ehitamise lõppemise päevast arvates.

“Ehitise garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead on ehitusettevõtja kohustatud kõrvaldama ning vaid siis, kui ehitusettevõtja suudab tõendada, et vead ei ole tekkinud tema tõttu, vabaneb ta sellest kohustusest. Kui esimesed kaks aastat ehitise valmimisest on möödas, siis järgneva kolme aasta jooksul lasub vigade tõendamiskohustus omanikul,” rääkis Linna.

Ta märkis, et nendel juhtudel, kui ehitusettevõte on likvideeritud või keeldub viga tunnistamast, tuleb ostjal nõue esitada korteri müüja vastu. Samuti jääb müüjale vastutus perioodi eest, mil müügiobjekt oli müüja valduses ning mil ehitisel võisid selle valest hooldamisest või hooldamata jätmisest tekkida puudused.

Kuigi kõik vaidlused seoses ehituslike puudustega kuuluvad lahendamisele müüja ja korteri omaniku vahel, saab viimane volitada ka korteriühistut enda huve esindama. Advokaat Liisa Linna rõhutas, et automaatselt ei teki ühistul õigust esitada hagi ka siis, kui tegemist on ühistu liikmete ühiste huvidega.

“Korteriühistu saab koguda kokku kõigi korteriomanike mured, tellida vajadusel ekspertiisid ja pidada läbirääkimisi ehitajaga. Kohtuvaidluse vältimatuse puhul võib ühistu oma volitused üle anda advokaadile, kes korteriomanike ühiseid huve edasi kaitseb,” ütles Linna ja lisas, et suuremate korterelamute puhul on selline tegutsemisviis kindlasti mõistlik, kuna kõigi korteriomanike allkirju mitmetele nõudekirjadele ja dokumentidele koguda on keeruline.

Jaga lugu
Ehitusuudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785
Hannes RummReklaamimüügi projektijuhtTel: 518 4688