Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Täiskasvanute tants laste mänguplatsi ümber
Pirita spordikeskuse lapsed ületavad iga päev üht õnnetusterohkemat Pirita tee ja Rummu tee ristmikku. Ohutu tunneli ja teiste objektide ehitamiseks on ette nähtud umbes 800 000 eurot (üle 12 miljoni krooni) välisraha, aga asjaajamine on veninud juba üle kahe aasta. Viimane riigihange tekitab vaidlusi ning võib juurde tuua uusi kulutusi.
“Pirita jaoks oleks see nagu väike paradiis,” ütleb Pirita spordikeskuse direktor Aavo Aunroos. Ta seisab kõrgendikul ja näitab käega kohta, kuhu ehitatakse maja. Praegu seisavad lageda taeva all hinnaline traktor ja lumepuhurid, sest neid pole kuhugi varju tõsta. Peaaegu samamoodi on lageda taeva alla jäetud lapsed, kellele laenutatakse suuski-uiske vaid paariruutmeetrises ehitajate soojakus.
Põhjalikud plaanid on unistustes ja paberil
Aunroos näitab, et kaugemale on plaanis ehitada laste mänguväljak, kelgurada ja kõige tipuks tunnel. Viimast on vaja, et lapsed saaksid ohutult teed ületada. Rummu teele pandud 30kilomeetrisest kiirusepiirangust ei pea autojuhid kinni. Alles hiljuti juhtus seal ühe lapsega õnnetus, räägib Aunroos.
Siiski on ehitusplaanidest tehtud vaid nii palju, et kõrgendiku sisse on kaevatud suur auk. Kõik pidi aga valmis saama juba tänavu. Aunroosi tee n-ö paradiisini on olnud pikk. “Olen juranud juba kaks aastat,” sõnab ta. Põhiaur kulus esialgu euroraha taotlemiseks. Nüüd on asjad aga sealmaal, et juurdeehitiseks on ette nähtud üle 12 miljonit krooni välisraha.
Tervisespordihoone põhiprojekti koostaja leidmiseks kuulutas spordikeskust haldav Tallinna spordi- ja noorsooamet välja hanke. Amet kinnitas, et saatis pakkumised kuuele ettevõttele. Äripäevale ütles kaks neist, et pole kutset näinud. Kolm ei kvalifitseeru. Üks polnud sellisest hankest huvitatud, sest projekteerib pigem teid.
Pakkumised projekti koostamiseks tõid kasina tulemuse
Arhitektide liidu liige Mai Šein oli üks neist, kellele pakkumine saadeti, kuid ta ei avanud seda. “Ma ei avagi selliseid pakkumisi, mille tähtaeg on absurdselt ebareaalne,” ütleb Šein. Ta on liidus töötades uurinud arhitektidele esitatud hankeid. Šeini hinnangul tõestab hulk näiteid, et hankeid suunatakse tihti niiviisi, et paberite esitamiseks antakse meelega väga lühike aeg. “Pärast ongi neil hea väita, et keegi polnud huvitatud,” sõnas Šein.
Riigihanke võitis projekteerimisbüroo Sirkel & Mall. Ettevõtte juhatuse liikme Paavo Pärna sõnul sõlmivad nad sel nädalal tervisespordihoone põhiprojekti koostamise lepingu.
Siin tekibki uute kulutuste oht. Kuna spordi- ja noorsooametil oli OÜ T-Linnaprojekt koostatud arhitektuurne eelprojekt juba olemas, kui ta põhiprojekti riigihanke korraldas, tulevad mängu eelprojekti tegija autoriõigused.
Arhitektuurset projekti saab nimelt edasi arendada ainult selle autor. Eelprojekti autor tööd jätkata ei saa, sest ettevõtte jaoks on nii ajaline nõue kui ka hankedokumentides ette nähtud käibenumber ületamatud.
Jätkub nii kaikaid kui ka kodaraid
Hetkel kuum
Nüüd siis ongi amet tellimas põhiprojekti büroolt, kel ei ole õigust arhitektuurset lahendust täiendada. Eelprojekti autoril on tema välistamisel edasisest projekteerimisest õigus autoritasu nõuda.
Aunroosi sõnul soovib arhitekt 9000 eurot. Hanke võitja sõnul on nõutav summa üle mõistuse suur. Spordikeskuse direktor ütleb, et oleks tema teha, maksaks ta kohe arhitektile ja läheks tööga edasi. Paraku raha napib.
Selle loo juures annavad endast märku Tallinna linna kärped, täpsemalt spordiklubide pearaha vähendamine, mis tekitab klubi eelarvesse augu. “Siin on ainult kaks võimalust: kas raha leitakse või ei leita,” ütleb Aunroos.
Oma huvide kaitseks saatis OÜd T-Linnaprojekt esindav advokaat ametile ka märgukirja, milles pöörab tähelepanu arhitekti autoriõigustele. Nüüd käivad läbirääkimised ameti ja arhitekti vahel. Ameti sõnul on kiri ekslik ja autoriõigusi uue hankega ei rikuta.
Seotud lood
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.
Enimloetud
1
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
3
Viimased uudised
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele