14. märts 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uuringut juhtinud Korteriühistute Liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva sõnutsi vaadeldi majade küttekulutusi 2011 jaanuaris. Põhitähelepanu pöörate majade olukorrale: uuringutabelist on näha ehitusaasta, samuti maja konstruktsioonimaterjal, soojustamise aste, samuti informatsioon küttesüsteemide kohta.

Uuringust selgub, et näiteks keskmine küttekulu 1m² kohta oli 24,37 KWh.

Uuringu kohaselt võivad aga küttearved mõnes Tallinna piirkonnas erineda kuni viis korda - nii kõigub sooja hind Tallinnas 0,64 kuni 4,04 euroni.Jõgeva sõnul on uuringule toetudes võimalik vaadata oma maja küttekulu ning seejärel võtta  vastu otsuseid energisäästuks.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul tuleb korteriomanikel küttearvetele järjest suuremat tähelepanu pöörata. Mardi hinnangul on praegu oluliselt rohkem võimalusi majade renoveerimiseks ning ka riiklike toetuste saamiseks kui näiteks kümme aastat tagasi, seega võiksid korteriühistute liikmed ühistus kortermaja renoveerimist aktiivselt toetada.

"Senised uuringud näitavad, et renoveeritud majades vähenevad küttearved kuni poole võrra," kinnitas Mardi. Küttekuludest kõneldes on Mardi hinnangul aga absurdne olukord, kui tarbijad maksavad kaugküttevõrkude soojuskao eest kokku üle 44 miljoni euro ehk 689 miljoni krooni, nagu selgus Riigikontrolli hiljutisest auditist.

Riigikontrolli analüüsitud 164 kaugküttepiirkonnast 36 piirkonnas oli ülemöödunud aastal kaugküttesoojus kallim kui elektriküte, teatas riigikontroll. Soojuse kõrge hinna põhjustasid kütuse hinnatõus, vananenud katlad ning soojusvõrkude kehvast seisukorrast põhjustatud soojuskaod.

"Selgub, et juba enne soojuse jõudmist tarbijani torustikus kaduma 10–30 protsenti soojusest ning 28 omavalitsuse soojusvõrgus ulatub kadu üle 25 protsendi, aga tarbijalt nõutakse seda raha küttearves ikkagi - see lihtsalt pole normaalne," nentis Mardi.

Mardi sõnul väärib kindlasti kaalumist auditis tehtud ettepanek, mille kohaselt tuleks luua õiguslikud alused, kuidas tunnistada kehtetuks kaugküttepiirkonnad, mis ei suuda end ise majandada, samuti võiks riik kaaluda jätkusuutliku kaugküttega asulates toetusi soojuskadude vähendamiseks.

Küttekulude uuringuga saab tutvuda Eesti Korteriühistute Liidu koduleheküljel.