Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Wienerberger: ehitaja hakkab pärast hankevõitu materjaliga kavaldama
Wienerberger AS müügidirektori Eduard Rõžovi sõnul pole pahatihti kindel, et projektiga ettenähtud materjale ka ehituses kasutatakse ning ehitushanke võitja hakkab odavamaid võimalusi otsima.
"Tulemas mitmeid projekte, kus plaan fassaadimaterjalina kasutada tellist. Samas see, et projektis on ette nähtud tellise kasutamine, ei tähenda veel, et seda ka seina pannakse. Ehitaja hakkab kohe pärast ehitushanke võitmist kavaldama ja otsima odavamaid ja kehvemaid alternatiive,” rääkis müügijuht.
Rõžov rääkis, et eraisikutest tellijate huvi telliste vastu olnud kõrge ka masu ajal. ”Kadunud on arendajad, kes ehitasid hooneid müügiks, ent viimasel aastal on suuremate objektide tellijaks olnud aga riik,” lisas ta. Rõžovi sõnul on telliste hinnad aasta jooksul tõusnud keskmiselt 5%.
„Tellise maksumus kogu maja maksumusest on ligikaudu 3-5%. Isegi kui tellis muu fassaadimaterjaliga võrreldes 10-15% kallim, on see kogu maja maksumuses marginaalne summa. Pikaajalises perspektiivis tuleb tellisfassaad isegi odavam, kuna ta ei vaja parandamist ega ülevärvimist,” rääkis Rõžov.
Rõžov julgeb tellist soovitada lisaks uusehitistele ka rekonstrueerimistööde juures. „Meil on teada mitmeid juhuseid, kus omanik lammutab oma maja olemasoleva silikaatkivi fassaadi ja teeb uue fassaadi tellistest.” Samuti sobib tema sõnul ka tellisfassaad korruselamutele, kus tehakse majade täiendavat soojustamist – see on üsna levinud näiteks Soomes. ”Kindlasti tuleb see kallim, kuid kui alternatiiviks on polüstüroolile tehtud krohv, siis võib kindel olla, et mõne aja pärast on tellisfassaad ennast mitmekordselt tasunud,” kinnitas Rõžov.
Eestis kasutatakse tellist fassaadides oluliselt vähem kui näiteks Leedus, Soomes, rääkimata Madalmaadest ning Suurbritanniast. „Põhjuseks võivad olla traditsioonid. Samas Lõuna- ja Kesk-Eestis on telliste kasutamise traditsioonid rikkamad, kui Põhja-Eestis. Viimastel aastatel aga on ka Tallinnas päris palju kasutatud korrusmajade fassaadide ladumises keraamilisi telliseid. Parim näide on kindlasti Rotermanni kvartali majad!“ meenutab Rõžov.
Seotud lood
Laos või tootmishoones ei pööra keegi suuremat tähelepanu uksele, mis avaneb õigel hetkel, ega laadimissillale, mis teeb päevast päeva oma tööd. Need on osa taristust, mille olemasolu tundub enesestmõistetav ning seda seni, kuni miski lakkab töötamast. Piisab ühest väikesest tõrkest, et laadimine seiskuks ja tarne hilineks.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele