Arakas põhjendas Küttemaailma investeerimist muu hulgas sellega, et on energeetikat õppinud ning lähema 20-30 aasta jooksul toimuvad kõik suuremad tööd ja liigub raha just küttelahenduste vallas. Ta märkis ühtlasi, et Küttemaailm on orienteeritud mitte niivõrd Eesti turule kui hoopis ekspordile.
Õim ütles, et muutused omanikeringis Küttemaailma igapäevategevust ei puudutanud. „Kavatseme lähiaastatel investeerida jõuliselt väljakujunenud ärimudeli viimisele naaberriikidesse,“ selgitas ta.
Möödunud aasta oli Õime hinnangul Küttemaailmale pärast keerukat kriisiperioodi üsna hea. „Me ei ole veel aastat kokku võtnud, kuid ettevõte tervikuna sai aasta teises pooles hoo sisse ja tegi 2010. aastal selge kasvu võrreldes 2009. aastaga, kuigi osas valdkondades tuli siiski leppida ka tagasilöökidega,“ lisas Õim.
„Sel aastal oleme eeskätt keskendunud saavutatud hoo hoidmisele. Oleme laiendamas oma meeskonda,“ rääkis Õim hetkeseisust.
„Kortermajadele antav renoveerimistoetus elavdaks meie äritegevust kindlasti ning loodame väga, et projekt käivitub sel aastal lubatud mahus,“ rääkis Õim riigi kavast toetada sadade miljonitega energiasäästlikku renoveerimist kortermajades.
Varem on Õim Äripäevale öelnud, et kasvava ettevõtte kasum pole kuigi suur, kuid küttevaldkonnas võib investor loota 7-8% tootlusele.
Swedbanki korteriühistute ja väikeettevõtete finantseerimise valdkonnajuhi Janis Pugri sõnul pole sesoonse laenunõudlusega korteriühistute sektoris sel aastal veel huvi kasvu märgata olnud. „Loodame, et märtsis-aprillis aktiivsus tekib,“ arvas Pugri.
Seotud lood
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.