Arakas põhjendas Küttemaailma investeerimist muu hulgas sellega, et on energeetikat õppinud ning lähema 20-30 aasta jooksul toimuvad kõik suuremad tööd ja liigub raha just küttelahenduste vallas. Ta märkis ühtlasi, et Küttemaailm on orienteeritud mitte niivõrd Eesti turule kui hoopis ekspordile.
Õim ütles, et muutused omanikeringis Küttemaailma igapäevategevust ei puudutanud. „Kavatseme lähiaastatel investeerida jõuliselt väljakujunenud ärimudeli viimisele naaberriikidesse,“ selgitas ta.
Möödunud aasta oli Õime hinnangul Küttemaailmale pärast keerukat kriisiperioodi üsna hea. „Me ei ole veel aastat kokku võtnud, kuid ettevõte tervikuna sai aasta teises pooles hoo sisse ja tegi 2010. aastal selge kasvu võrreldes 2009. aastaga, kuigi osas valdkondades tuli siiski leppida ka tagasilöökidega,“ lisas Õim.
„Sel aastal oleme eeskätt keskendunud saavutatud hoo hoidmisele. Oleme laiendamas oma meeskonda,“ rääkis Õim hetkeseisust.
„Kortermajadele antav renoveerimistoetus elavdaks meie äritegevust kindlasti ning loodame väga, et projekt käivitub sel aastal lubatud mahus,“ rääkis Õim riigi kavast toetada sadade miljonitega energiasäästlikku renoveerimist kortermajades.
Varem on Õim Äripäevale öelnud, et kasvava ettevõtte kasum pole kuigi suur, kuid küttevaldkonnas võib investor loota 7-8% tootlusele.
Swedbanki korteriühistute ja väikeettevõtete finantseerimise valdkonnajuhi Janis Pugri sõnul pole sesoonse laenunõudlusega korteriühistute sektoris sel aastal veel huvi kasvu märgata olnud. „Loodame, et märtsis-aprillis aktiivsus tekib,“ arvas Pugri.
Seotud lood
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.