Tartus mõeldakse, kuidas säilitada vanade puitmajadega Supilinna ja Karlova ilmet. Koostamisel on uus teemaplaneering, mis keskendub pigem vanade hoonete ja kruntide säilitamisele ja taastamisele ning seab piirangud ka uute hoonete väljanägemisele.
2001. aastal kehtestatud linnaosa üldplaneering võimaldab aga ulatuslikku hoonete lammutamist ning hoonestuse tihendamist uute rajatistega. Tartu teine puitmajade rajoon, Karlova, on Supilinnaga võrreldes õnnelikumas olukorras, vahendab ERR Uudised.
"See linnaosa on kerkinud üsna konkreetse ajaperioodi jooksul ja see hoonestus on üsna ühetaoline. Seal on ka selles mõttes lihtsam, et vähe ruumi on uushoonestusele," ütles Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna kultuuriväärtuste vanemspetsialist Reesi Soodla.
Supilinlased seisavad selle eest, et kolmandik elamispindu oleksid ehitatud väiksema sissetulekuga inimestele näiteks üüripindadeks, ent kuidas seda saavutada? Kas katta osa tänavaid munakivisillutisega, samal ajal vibratsiooni vältides? Millised peaksid olema hoonete värvipiirangud? Linnaelanike ettepanekud on oodatud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.