Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus Maa: euro imet ei tee
Uus Maa Kinnisvarabüroo atesteeritud konsultant Külli Friedrichson kirjutab, et pealinna äärealade kinnisvaraturg püsib rahulikuna veel aastaid ja näiteks Keilas on hinnalangus aasta esimeses pooles paratamatu.
Lõppenud 2010 aasta mingeid muutusi võrreldes aastaga 2009 Keila linna kinnisvaraturu osas ei toonud. Oli hindade stabiliseerumise ja tasakaalustamise aasta. Järelturu korterite ruutmeetrihinnad kõikusid endiselt 545-640 euro ehk 8500-10 000 krooni juures, uued korterid 705-770 euro/m2 ehk 11 000-12 000 kr/m2.
Euro ei tee imet. Hinnalangus 2011. aasta I pooles on paratamatu, sest väidetavalt on ootel rohkesti objekte, mis ootavad müüki paiskamist ja realiseerimist - tekib ülepakkumine. Üleüldine elukallidus pärsib laenude võtmist või juba hetkel olemasolevate teenindamist. Keila linn ja muud Tallinna äärealad tiksuvad oma rahulikus rütmis veel mitu aastat. Õige hind ja kvaliteedisuhe viib kliendid ka 2011. aastal tehinguni.
Maa-ameti andmetel tehti 2010. aastal Keilas kõige rohkem korteritehinguid – ca 75 korterit. Neist ainult 7 korterit asus uues kortermajas. Kõige kallim korteritehing oli 62 300 eurot ehk 975 000 krooni ja kõige odavama korteri sai ostetud 5755 euro ehk 90 000 krooni eest. Järelturu korteritest eelistatakse ikka remonditud kortereid, kuhu saab koheselt sisse kolida.
2010.a. müüdi Keilas eramuid või siis üldse hoonestatuid kinnistuid (näiteks vundamendiga kinnistu) kokku 24 – sealhulgas ka 3 ridaelamuboksi. Kõige kallim maja müüdi 142 522 euro ehk 2,23 miljoni krooniga ja kõige odavam maja 31 955 eurot ehk 500 000 krooniga. Keila vanema elurajooni majade tehingute hinnad jäid 51 130-115 040 euro ehk 800 000-1 800 000 krooni vahele, sõltuvalt renoveerituse astmest ja krundi suurusest.
Majade valikul pannakse rõhku ökonoomsele/tõhusale küttesüsteemile ja tsentraalsete võrkude olemasolule. Keilas on trassid vee- ja kanalisatsiooni osas enamikul tänavatest olemas, kuid ikka leidub eramuid, kus pole liitutud tsentraalsesse veevärki.
Kõige kesisem sel aastal oli elamumaa kruntide müük Keila linnas - ainult 6 tehingut. Keskmine krundi tükihind oli 25 565-38 350 eurot ehk 400 000-600 000 krooni, sõltuvalt asukohast linnas ja privaatsusest.
Kui 2010. aasta algusest suveni oli kinnisvaraturg suhteliselt vaikne, siis tehinguaktiivsuse olulist tõusu võis märgata alates augustist, põhjustajaks uuesti lahkelt avanenud pankade uksed ja euro tulek. Elamispindade ostjaks ikka meie oma rahvas, Keilasse investoritel asja pole. Äripinnad/tootmishooned on rohkem nende pärusmaa.
Autor: Külli Friedrichson
Seotud lood
Uus Maa Kinnisvarabüroo elamispindade tegevjuhi Elari Tamme sõnul toovad uued arendused ja detailplaneeringute mahu kasvamine turule aktiivse kevade.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Nordeconi tütarfirmale kaks teehooldushanget kaotanud Warren Safety suuromaniku kommentaar
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele