Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas projekteerimisvigu ära hoida?
Majaehitaja.ee juhataja Eno Pappel kirjutab, et ehitustöödega seotud probleemide korral on tavapärane, et süüdistatakse ehitajat, ent sageli on häda hoopis projekteerimises.
Ehitaja ülesanne on teostada tööd vastavalt projektile. Kui ehitaja seda suudab korrektselt teha, on tema ülesanne täidetud. Ehitajal võib küll olla kogemus ja head oskused, kuid kui ehitaja ei ole projekteerija, ei oska ta detailides projekte koostada ning head projekti koostada.
Ehituse tellijal on sageli vale ettekujutus, et ehitaja vastutab alati ka projekti ja selle vigade eest. Tegelikkuses on projekteerimine eraldi töölõik, mida ehitaja võib peatöövõtu korras küll teenusena sisse osta ja selliselt tellija ees vastust kanda. Sellisel juhul sõlmib ehitaja omakorda alltöövõtulepingud projekteerijatega. Tavapärane on suurematel objektil kasutada ka peaprojekteerijat, kes siis omakorda korraldab erinevate töölõikude projekteerimise juhtimist ning kokkusobivuse tagamist.
Eratellija peaks arvestama, et tööde kvaliteet algab projekteerimisest. Eramu projekti hankimisel peaks sellega arvestama ja otsima võimalikult hea projekteerija. Sageli tähendab hea projekteerija ka kallimat hinda ning kallimat projekti.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Üheks suhteliselt levinud halvaks lahenduseks on see, et oma maja ehitamist soovitakse alustada eskiis- või arhitektuurse projekti alusel. Sellega aga loob tellija endale juba suure riski võimalike projekteerimis- ja ehitusvigade tekkimiseks. Kui eskiisprojekti alusel ehitama hakata, võib juba ette kindel olla, et kõigi sõlmede ja tehniliste lahenduste puhul ei õnnestu kehtivaid projekteerimisnorme täita.
Projekteerimisvigade puhul on probleemiks see, et need avastatakse sageli hiljem, siis kui garantiiaeg on juba läbi ning siis on tellijal juba palju raskem leida lahendusi. Samuti vajavad projekteerimisvead enamasti konstruktsioonide lahtivõtmist ja ümberehitamist, mistõttu on selliste tööde teostamine tellijale ebamugav ja kallis.
Eratellija peaks meeles pidama, et enne ehitamist tuleks hankida kvaliteetne projekt ning seejärel pöörata tähelepanu sellele, et tööd saaks teostatud vastavalt projektile.
Levinud on seisukoht, et suur osa buumiaja ehitistest on kehva kvaliteediga, olgu see siis põhjustatud kokkuhoiust, kiirustamisest või ebakompetentsusest. Vastutavaks peetakse enamasti ehitajat, ent ehitusvigade kõrval võib põhjus peituda ka projekteerimisveas.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.