Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Appi, küttearve tuli!
Detsembrikuu üüriarved potsatavad omanike postkastidesse ning rõõmsaks need vaevalt kedagi teevad. Pealtnäha väikese eurosumma taga on peidus kopsakad kulud küttele - üle neljakümne krooni (üle 2,5 euro) ruutmeetri kohta.
AS Kuressaare Soojus juhatuse liige Paul Leemet ütles Saarte Häälele, et 2010. aasta viimane kuu oli möödunud kümnendi detsembrite võrdluses üks külmemaid. Leemet on varem öelnud, et kindlasti ei suurene küttearved kõigil korteriomanikel võrdselt, sest elamud tarbivad soojusenergiat sõltuvalt kütterežiimist ja soojapidavusest erineval hulgal.
Näiteks sai Rae vallas Jüri alevikus renoveerimata-soojustamata majas korteriomanik arve, kus küttekulu ruutmeetri kohta 2,577 eurot ehk 40,32 krooni (teenusepakkujaks Elveso). Aasta eest küsiti detsembrikuu küttekulude eest 1,88 eurot ehk 29,434 krooni; 2010. aasta kõige külmemal kuul - jaanuaris - aga 2,42 eurot ehk 37,858 krooni.
Kirjuta kommentaariumisse, kui palju maksad küttekulu ruutmeetri kohta, kas maja on renoveeritud ja kes pakub teenust! Kui palju on küttekulud aastaga kasvanud?
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Nordeconi tütarfirmale kaks teehooldushanget kaotanud Warren Safety suuromaniku kommentaar
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele