Pankrotis puitplaadivabrik ostjat ei leidnud

„Ebaõnnestus,“ kommenteeris MKT Holdingu pankrotihaldur Sirje Tael detsembri lõpus toimunud enampakkumist. „Ma arvan küll, jah,“ lisas ta vastuseks küsimusele, kas Ida-Virumaal Püssis asuva tehase hind oli praeguste olude kohta liialt kõrge. Taela sõnul pani ta tehase müüki selle bilansilise jääkväärtusega. „Buumi ajal ehitatud. Eks ta sellepärast olegi nii kallis,“ sõnas ta.

Algselt Soome ettevõttele Mejac OY Ltd kuulunud MKT Holding asus Püssi puitplaaditehast rajama 2007. aastal. 2008. aasta lõpuks oli 14,7 miljonit eurot (230 miljonit krooni) maksma läinud tehas töövalmis ja hakkas seadmeid katsetama. Vaheaegadega kestis tootmine mullu mai alguseni, mil see seiskus.

Samas Püssis MKT Holdingu tehase kõrval puitplaati tootva ASi Repo Vabrikud juht Tiit Kolk kinnitas samuti, et ilmselt takistab müüki kõrge hind. „No hind on liiga krõbe, ma arvan,“ kinnitas ta. Kuid samuti tõi Kolk välja, et ainuüksi vara hinda potentsiaalne ostja ei vaata. „Teine asi on see, et ega Ida-Virumaal väga palju üleliigset puitu ei ole. Isegi kui saad vara kätte mõistliku hinnaga, siis järgmine küsimus on see, kas on tooret ja kas ka see on mõistliku hinnaga? Ma arvan, et need kaks asja kokku on teinud ostjad ettevaatlikuks,“ tõdes ta. Küsimusele, kas Repo Vabrikutel kõrvalasuva tootmise vastu huvi oleks, vastas Kolk, et seda ta kuidagi kommenteerida ei saa.

Mullu aprillis vahetas KH Energiale kuulunud enamusosalus uuesti omanikku ja läks Laanemetsa firmale SFB Estonia OÜ. Laanemets ise põhjendas osaluse omandamist sellega, et ettevõttega töötamiseks oli tal huvi tegutseda ainult omanikuna. Kuid sealt läks asi pigem allamäge. Üles kerkisid pinged Haraku-Laanemetsa ja väikeosanikuks jäänud Mejaci esindajate Mati Märtsoni ning Alari Akermanni vahel. Suhted muutusid sedavõrd teravaks, et omavahelistes vaidlustes kasutati juba enne pankrotiprotsessi algust kohtute abi.

Tootmist tehases enam ei käivitatud ja kohustused kasvasid üle pea. Laanemetsa sõnul tuli teiste ettevõtete pankrotiavalduste saabudes ka MKT-l endal taotleda maksevõimetuks kuulutamist.

Tehaseprojekti algselt vedanud Märtson sõnas, et mullu aprillis, kui enamusosanikuks sai Laanemetsa ettevõte, töötas tootmine MKT Holdingus juba kasumlikult. Tema sõnul saavutas tehas just 2010. aasta alguses täisvõimsuse. Firma põhja laskmises nägi ta eelkõige süüd Laanemetsal ja Harakul. Samuti selgitas Märtson, et Laanemetsa ja Haraku omavaheline tehing MKT Holdingu osaluse müügiks Laanemetsale polnud tema arvates õiguspärane, kuna Mejacil oli osa tagasi ostmiseks eesõigus.

Laanemets lükkas need väited tagasi. Esiteks ütles ta, et MKT Holding oli ka mullu aprillis kahjumis, nagu eelnevatel kuudel. Samas tunnistas ta Mejaci ostueesõigust, ent lisas, et Mejac ei soovinud seda samadel tingimustele kasutada, millega tema enamusosaluse firmas ostis. „Aga kui see tehing talle ebaaus tundus, mingu siis kohtusse,“ lisas ta. 

Endiste juhtide vastu kriminaalasi

MKT Holdingu endiste omanike omavahelist tugevat käärimist näitab juba pelk fakt, et Agu Laanemets esitas juhatusse saades ettevõtte endiste juhatuse liikmetena tegutsenud Mati Märtsoni ja Alari Akermanni vastu avalduse kriminaalasja algatamiseks.

ASi puudutas kompensatsioone, mida ettevõte peab maksma Akermannile ja Märtsonile juhatuse liikme kohalt lahkumisel. Summad olid korralikud – Akermannile, kes lahkus mullu mais, oleks tulnud tasuda ligi 55 000 eurot (850 000 krooni) ja juhatusest juba 2009. aasta jaanuaris lahkunud Märtsonile ligi 96 000 eurot (1,5 miljonit krooni).

Kahtluse kohaselt vormistasid endised juhatuse liikmed oma töölepingud tagantjärele ja Akermann lisas need firma dokumentide hulka vahetult enne oma volituste lõppemist mullu mais. Viru ringkonnaprokuratuur on algatanud dokumendi võltsimist puudutava paragrahvi järgi ka kriminaalmenetluse. 

Märtson ütles, et kõnealune leping, mille osas nüüd kriminaalmenetlus on algatatud, oli tal firmaga varasemalt sõlmitud ja sinna kuulus ka lahkumiskompensatsiooni saamine. „Olin ju juhatuse liige firma loomisest alates kuni tehase valmimiseni ja see oli kohe alguses kokku lepitud,“ sõnas ta.