Radoonimõõtmine tuleb tellida asjatundjalt

Radoon on lõhnatu ja värvitu looduslik gaas, mis imbub hoonetesse enamasti pinnasest. Külmal talvel võib radoonisisaldus ruumi õhus olla väga suur, kuna hoonet ümbritsev maapind on külmunud ja gaas pääseb maapinnale ainult läbi hoone. Kuna külmaga ruume tihti ei tuulutata, jääb radoon hoonesse pidama. Kõrget radoonisisaldust pinnases ja hoonetes võib leiduda peaaegu igal pool Eestis, suurem on radoonioht Põhja-Eestis.

Suure radoonisisaldusega õhu sissehingamine on inimesele ohtlik, sest suurendab kompsuvähki haigestumise riski. Radoonisisaldust hoonetes on hea just talvel mõõta.

“Paraku on mõõtmistega tekkinud probleeme, sest teenusepakkujad kasutavad interneti kaudu ostetud odavaid aparaate, mis reeglina on vähem usaldusväärsed,” ütles Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialist Evelyn Pesur. “Kindlasti ei anna nendega tehtud mõõtmised samu tulemusi, mis saadakse suure tundlikkusega seadmetega.”

Mõnikord on mõõtmisseade paigaldatud valesse kohta või ei ole mõõtmiste tellijat eelnevalt juhendatud. “Radoonisisaldust tuleks mõõta eluruumides ning jälgida, et mõõtmise ajal oleks aparaadile tagatud liikuva õhu juurdepääs,” selgitas Pesur. “Samas ei tohiks aparaat asuda ventilatsiooniseadmete ja uste-akende läheduses. Lühiajalise mõõtmise korral võiks ka tube vähem tuulutada.”

Pärast mõõtmisi tuleb tellijale esitada kirjalikud tulemused. Ka tuleb teenusepakkujal tellijale selgitada, kas mõõdetud radoonisisaldus on normaalne või suurenenud ning mida tuleks edasi teha.

Normaalne radoonisisaldus ruumiõhus on kuni 200 bekerelli kuupmeetris. Radoonisisaldust saab mõõta ainult spetsiaalsete mõõteriistadega, mis registreerivad kiirguse tekitatud impulsi. Lisainfot radooni ning nõuandeid radoonikindla hoone ehitamise kohta saab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt ja kiirgusohutuse peaspetsialistilt.