Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuring: välispiirete olukord telliskorterelamute suurim probleem
Tallinna Tehnikaülikooli poolt valminud uuringu põhjal on telliskorterelamute suurimaks probleemiks välispiirded ja halb sisekliima.
Tallinna Tehnikaülikooli professori Roode Liiase sõnul olid telliskorterelamud nende ehitamise ajal üldjuhul unikaallahendused ja püüdsid pilku hallide paneelelamute vahel. “Praeguseks ajaks on telliskorterelamute tehniline seisund paraku üldse mitte rõõmustav, põhjuseks nii kunagised ehitusvead kui pikaajaline korrashoiu puudumine, aga ka lubamatud lahendused renoveerimisel,” ütles Liias.
Telliskorterelamute uuringu kohaselt esineb telliselamutel tõsiseid probleeme fassaadikihi ja kandva seinaosa vaheliste sidemetega, millest tõsiseim probleem on tellisest sidekividega. Sellest tulenevalt on vaja enne renoveerimistöid ja lisasoojustamist alati kontrollida välisseinte, rõdude ja varikatuste üldist ehitustehnilist seisukorda ja vajadusel teostada tugevdustööd.
Sarnaselt suurpaneelelamutega on telliselamute puhul probleemiks ka välispiirete suur soojusjuhtivus ja seinas paiknevad külmasillad, mille tõttu võib nende lisasoojustamist pidada möödapääsmatuks selleks, et tagada ohutu ja tervisliku sisekliima ning energiatõhusus.
Uuritud korterites ei vastanud siseõhu kvaliteet talveperioodil sisekliima standardi (EVS-EN 15251:2007) minimaalsetele nõuetele 65% mõõdetud korteritest. Õhuvahetuskordsuse järgi vastab standardile näiteks vaid 28% uuringus osalenud korterite magamistubade õhk. Vastanutest 70% väitis, et nende korteris on viimase kümne aasta jooksul olnud niiskuskahjustusi. Spetsialistide hinnangul ei ole vanemates telliskorterelamutes võimalik ainult loomuliku ventilatsiooniga tagada piisavat õhuvahetust. Ventilatsioonisüsteem tuleks varustada soojuse tagastussüsteemiga (soojusvaheti, ventilatsiooni soojuspump vms.).
KredExi ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt valminud uuringu eesmärgiks oli kaardistada ja selgitada välja tüüpprojektide alusel Eesti erinevates piirkondades ehitatud ning erinevas vanuses olevate tellistest ehitatud korterelamute ehitustehniline seisukord ja elanike hinnangud elukeskkonnale.
KredEx on tellinud Tallinna Tehnikaülikoolilt lisaks vastvalminud telliskorterelamute uuringule ja eelmisel aastal valminud paneelelamute uuringule ka puidust korterelamute ning ajavahemikul 1990-2010 kasutusele võetud korterelamute seisukorra uuringud, mis valmivad vastavalt 2011. aasta maiks ning 2012. aasta märtsiks.
Seotud lood
KredExi eluasemedivisjoni juht Mirja Adler loodab, et toetuste kasutamise aktiivsus kevadel kasvab ning KredEx omalt poolt motiveerib elamuid terviklikult rekonstureerima ning hoone sisekliimale tähelepanu pöörama.
Ehitusinsener Liivo Kruusel kirjutab, et ehkki hoone avade õhukindlalt sulgemine toob esialgu suure kokkuhoiu küttekuludelt, tuleb õige energiasääst hoopis siis, kui säilitatakse hea mikrokliima.
KredExi tellitud uuringu kohaselt on renoveeritud elamute suurim probleem halb sisekliima, kuna reeglina jäetakse renoveerimistööde hulgast välja ventilatsioonisüsteemi renoveerimine.
Valdavalt miljööaladel asuvate puidust korterelamute peamiseks probleemiks on osaliselt teostatud renoveerimistööd, mis on tihti põhjustanud kandekonstruktsioonide kahjustusi või halvendanud sisekliimat, leitakse puitelamute uuringus.
Enimloetud
4
Eesmärk on saada Euroopa juhtivaks jätkusuutliku ja multimodaalse taristu rajajaks ning hooldajaks
Viimased uudised
Projekteerimishanke eeldatav maksumus on 19 miljonit eurot + KM.
Hetkel kuum
Ehitus5ECO juhatuse liige Priit Õunpuu: vastavalt lepingule suhtleb ajakirjandusega RKAS
Eesmärk on saada Euroopa juhtivaks jätkusuutliku ja multimodaalse taristu rajajaks ning hooldajaks
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele