Tapa linnas 13 maja haldav Peeter Lauring rääkis, et kuna kinnisvara ostu-müüki praktiliselt ei toimu ja hinnad on Tapal olematud, siis energiamärgist ta hoonetele eraldi tellinud ei ole.
„Eks tal on muidugi lisaväärtus, kui keegi seda oskab küsida. Mul üle 13 majas üle 400 korteri ja seni pole veel keegi energiamärgist nõudnud," märkis ta.
Lauringu sõnul on energiamärgise tellimine praegu suhteliselt odav. „Aga kummaline, et osa litsentseeritud firmasid ei nõuagi täpseid elektrikulusid ja võtavad aluseks korteripõhised keskmised. Kredexi poolt on ettemääratud firmad, kes tohivad märgist välja anda. Küsisin pakkujalt, kuidas te elektriandmed saate – tegemist on ju lisakuluga, kui Eesti Energiast 3 aasta kulud välja nõuda. Firma vastas, et nad ei küsi mingeid andmeid, kuna kulud on ju üldiselt teada. Aga kui arvutused pole täpsed, on tegemist butafooriaga, märgiga märgi pärast,“ mainis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Haldur rääkis, et energiaauditid on tehtud nii mõnelegi tema poolt hallatavale korterelamule ning nendega on boonusena kaasa tulnud ka energiamärgised.
Seotud lood
Energiamärgise küsimine pole veel korteriostja silmis populaarne. Majaomanik seda samuti hankima ei kiirusta, sest see võib korrastamata vara hoopis kehvas valguses näidata.
Energiamaja Konsultatsioonid OÜ juhataja Rain Airik rääkis, et Eestis on vaid mõned üksikud B-klassi hooned.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Lisatud Nordeconi tütarfirmale kaks teehooldushanget kaotanud Warren Safety suuromaniku kommentaar