Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Haldur: energiamärgist pole keegi küsinud
Tapa linnas 13 maja haldav Peeter Lauring rääkis, et kuna kinnisvara ostu-müüki praktiliselt ei toimu ja hinnad on Tapal olematud, siis energiamärgist ta hoonetele eraldi tellinud ei ole.
„Eks tal on muidugi lisaväärtus, kui keegi seda oskab küsida. Mul üle 13 majas üle 400 korteri ja seni pole veel keegi energiamärgist nõudnud," märkis ta.
Lauringu sõnul on energiamärgise tellimine praegu suhteliselt odav. „Aga kummaline, et osa litsentseeritud firmasid ei nõuagi täpseid elektrikulusid ja võtavad aluseks korteripõhised keskmised. Kredexi poolt on ettemääratud firmad, kes tohivad märgist välja anda. Küsisin pakkujalt, kuidas te elektriandmed saate – tegemist on ju lisakuluga, kui Eesti Energiast 3 aasta kulud välja nõuda. Firma vastas, et nad ei küsi mingeid andmeid, kuna kulud on ju üldiselt teada. Aga kui arvutused pole täpsed, on tegemist butafooriaga, märgiga märgi pärast,“ mainis ta.
Haldur rääkis, et energiaauditid on tehtud nii mõnelegi tema poolt hallatavale korterelamule ning nendega on boonusena kaasa tulnud ka energiamärgised.
Energiamärgise küsimine pole veel korteriostja silmis populaarne. Majaomanik seda samuti hankima ei kiirusta, sest see võib korrastamata vara hoopis kehvas valguses näidata.
Ükski hooneomanik ei soovi keset talve seista silmitsi olukordadega, kus maja kommunaalkulud on paisunud ootamatult suureks või küttesüsteem lakkab hoopis töötamast. Eesti ilm on väga muutlik, eriti sügisperiood öökülmade ja hoogsadudega. Seega tuleb hooned varakult kütteperioodiks ette valmistada ning tegeleda ennetavalt küttesüsteemide hooldusega.