SA Kesknõmme Jahisadam juhataja Martin Ellervee sõnul tahavad nad umbes kümme kuni 100 m2 suurust majad panna ujuvkaidele ning ankurdada seejärel sadamabasseini, vahendab Saarte Hääl.
SA Kesknõmme Jahisadam plaanib Kihelkonna vallas Kehila külas asuva kunagise Kesknõmme kalakasvatuskompleksi asemele rajada 30 kaikohaga sadama, mis on sõltuvalt looduslikest tingimustest ja süvendustööde mahust võimeline vastu võtma kuni 24 või isegi kuni 36 meetri pikkuseid laevu.
Ligi 7,4 hektari suurusele maaüksusele on kavas ehitada kahekorruseline 50–70-kohalise hotelliga konverentsikeskus, mille juurde kavandatavad ujuvmajad oleksid mõeldud peredele, kes peavad hotellituba ahistavaks ja soovivad olla omaette.
Välistatud pole ka ujuvmajade müümine soovijatele, kuid seda näiteks tingimusel, et sadama operaator saab neid ka võimalusel välja üürida, rääkis Ellervee. Sadamakai kaudu elektri, vee ja kanalisatsiooniga varustatud ujuvmajade maksumus on võrreldav tavaliste elamute hinnaga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ellervee andmetel Eestis ujuvmaju praegu kasutusel pole: “Enne kriisi mõned Eesti firmad tegelesid ujuvmajade tootmisega ja müüsid neid ka Taani, aga ma ei tea, et neid oleks Eestisse ehitatud."
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”