Metalltoodete hinnatõus kiireim

Töötleva tööstuse tootjahindade kasv kiirenes oktoobris veelgi. Statistikaameti andmetel tõusid kuuga hinnad keskmiselt 0,4%, aastataguse perioodiga võrreldes olid hinnad 5,4% kõrgemad. Keskmisest kiireima hinnatõusuga eristub metalltoodete tootmine.

Tootjahindade kasvu on kiirendanud mitmete sisendite kallineme (tooraine, palgakulud), kui ka paranenud nõudlus, mis on mõnevõrra lasknud ettevõtetel vabamalt hingata. Samuti mõjutab hinnakasvu madal baastase, mis püsib veel selle aasta lõpuni.

Toiduainete tootmises kasvasid hinnad aastaga 6,5%, peamiseks vedajaks oli siin piimatööstus, kus hinnatõus kiirenes aastases võrdluses 25,6%ni. Paranenud ekspordivõimalused on kasvatanud nõudlust toorpiima järele, mis on muutnud ka piimatööstuste peamise sisendi oluliselt kallimaks. Nii piima kokkuostu- kui tootjahinnad on jõudnud taas tagasi tasemele, kus nad olid kaks aastat tagasi, ka piimatoodete jaehinnad on jälginud samu arenguid. Samas on trend vastupidine lihatööstuses, kus hinnad on juba teist kuud järjest languses (-2,7% võrreldes eelmise aastaga).

Jätkuvalt eristub teistest sektoritest keskmisest kiirema hinnatõusuga metalltoodete tootmine, kus aastane hinnatõus ulatus 18%ni. Suhteliselt stabiilsena püsib hinnakasv puidu- ja paberitöötuses, aastases võrdluses vastavalt 3,8% ja 5,3%. Samas on mitmes konkurentsitihedas sektoris aastaga hinnad ka odavnenud. Rõivatööstuses vähenesid hinnad aastaga 4% ja mööblitootmises 1,6%.

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt oktoobris küsitletud ettevõtetest ligi veerand ootas hindade tõusu järgneval kolmel kuul. Kõige tõenäolisemaks peetakse hinnatõusu toiduainetööstuses, keemiatööstuses, kummi- ja plastitööstuses, elektrimasinate ja aparaatide tootmises ning mööblitööstuses. Eelnevalt kiire hinnatõusuga silma paistnud puidutööstuses ei prognoosinud ükski ettevõte hindade kasvu jätkumist.

Oktoobris toimusid ekspordi- ja impordihindade arengus sarnased muutused, samas impordihindade kasvutempo osutus taas mõnevõrra kiiremaks kui ekspordihindadel. Ekspordihinnad tõusid aastaga 8,4% ja olid eelmisest kuust vaid 0,1% võrra kõrgemad. Impordihindade aastakasv kiirenes 10,1%ni ja kuine tõus oli 0,4%. Kui aastaga on jätkuvalt enam kasvanud naftasaaduste ja metallide hinnad, siis kuises võrdluses tõusid kõige rohkem tekstiilitoorme hinnad.

Endiselt olid kõrgemate aastakasvudega metallide ja toorpuidu ekspordihinnad (vastavalt 31% ja 21%), kuid mõlema grupi osas kuises võrdluses olulist muutust ei toimunud. Märgatavalt on ekspordihinnad tõusnud aga toiduainetööstuses, aastane kasvutempo kiirenes 11%ni. Ühelt poolt on selle taga toormehindade tõus, samas on ka nõudluse suurenemine välisturgudel aidanud ettevõtjatel hindu kasvatada.

Oktoobris kiirenes naftasaaduste sisseveohindade aastakasv 24%ni ja metallide hinnatõus 22%ni. Kõige rohkem on aastaga tõusnud aga puidutoorme impordihinnad (42%), kuid nende osakaal kogu impordihinnaindeksis on väike. Septembrikuuga võrreldes oli suurim hinnatõus (6%) tekstiilitoorme sisseveol.

Novembris on oodata ekspordi- ja impordihindade osas jätkuvat survet ülespoole, mida toetab ka nafta suhteliselt kõrge maailmaturuhind, aga samuti teiste toormete jätkuv hinnatõus.

Metalltoodete hinnatõus kiireim

Seotud lood

Hetkel kuum

Enimloetud

Viimased uudised

Üritused

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga