Eluasemelaenude intressimäär on Eesti Panga andmetel püsinud juba üle aasta väga stabiilselt 3,2 ja 3,6% vahemikus. Stabiilset intressimäära on aidanud paigal hoida euribor, mis on kogu sama perioodi püsinud 1% lähistel.
Elamispindade turu stabiliseerumist ja riskide vähenemist peegeldab stabiilse intressimäära kõrval ka stabiilsena 2,5% läheduses püsib intressimarginaa.
Eluasemelaenude käive näitas 2010. a. III kvartalis rekordilist 1,77 miljardi krooni taset. Tegemist on viimaste kvartalite kõrgeima numbriga, kuid siiski mitte mingi rekordilise näitajaga. Sama suur oli eluasemelaenude käive ka eelmise 2009. aasta viimases kvartalis.
Kui aga ülipositiivset meediakajastust saanud laenukäivet võrrelda kinnisvarabuumi tippajaga, siis näiteks 2006. a. IV kvartalis väljastati uusi eluasemelaene 11 miljardi krooni väärtuses ehk käesoleva aasta III kvartali näitajast ligi kuus korda rohkem.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eluasemelaenude jääk ehk tagasimaksmisel olevate laenude jääk on kvartali baasil vaikselt langenud alates 2009. a. III kvartalist. See tähendab, et endiselt väljastavad pangad vähem uusi eluasemelaene, kui uusi välja annavad.
Viimane on kindlasti selgitatav ka sellega, et langenud kinnisvarahindade tõttu vajavadki tänased koduostjad märksa vähem laenu, kui näiteks 2007. aasta tipphindade ajal.
Langev laenujääk omab kindlasti positiivset tausta majanduskriisi lõpufaasis seeläbi, et tähendab inimeste laenukoormuse langust.
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Lisatud Nordeconi tütarfirmale kaks teehooldushanget kaotanud Warren Safety suuromaniku kommentaar