Amet: pealiskaudne lammutusprojekt on ohtlik

"Meile teadaolevalt ei ole viimastel aastatel omavoliliselt ehk ilma lubade ning kooskõlastusteta keegi lammutustöid teinud. Küll aga on olnud probleeme piisavalt põhjaliku lammutusprojekti koostamise ja lammutustööde projektijärgse teostamisega, mistõttu ei pruugi olla tagatud lammutustööde ajal ümbruskonna ja inimeste, sh tööde teostajate ohutus," rääkis Kurg.

Näiteks algatas tehnilise järelevalve amet selle aasta juunis menetluse Eesti Kunstiakadeemia hoone omaniku ja ehitusettevõtja suhtes, kuna lammutustööde ajal kukkusid hoone lammutusjäätmed läheduses asuvasse bussiootepaviljoni ja lõhkusid ära selle katuse.

Hoone omanik ja ehitusettevõtja ei olnud selle juhtumi puhul piiranud ligipääsu varisemisohtlikule ehitisele ning ümbruskonna ja seal liikuvate inimeste ohutus ei olnud tagatud.

"Probleemiks on ka see, et lammutusprojektid on pahatihti liiga pealiskaudsed, näiteks paljude projektide puhul pole detailselt välja toodud tööde tegemise järjekord, mis on ohutust silmas pidades aga väga oluline," rõhutas Kurg.

Kui lammutustöid tehakse omavoliliselt ilma lammutusloa ja vajalike kooskõlastusteta, peatab kohalik omavalitsus või tehnilise järelevalve amet tööd viivitamatult. Omavolilise ehitustegevuse korral võib kohalik omavalitsus või amet algatada tööde tegija suhtes ka väärteomenetluse.