Muudatus ei laiene nendele tehingutele, mis tehti enne 1. juulit. Investeering ei pea olema seotud kindlasti kinnisvaraga. Selle võib teha ka näiteks Läti ettevõtlusesse summas 25 000 latti (ca 600 000 kr), kuid täiendavaks tingimuseks on vähemalt 20 000 latti (ca 440 000 kr) ulatuses maksude maksmist aastas. Ajutist elamisluba võib taodelda ka 200 000 latti (ca 4,4 mlj kr) suurust pangadeposiiti omades mõnes Läti krediidiasutuses.
Seega on lätlased võtnud kõvasti ette riiki investorite meelitamise. Eelkõige ilmselt idapiiri tagant, kuid kindlasti ei saa alahinnata ka hiinlaste, pakistanlaste jt lähteriikide tähtsust. Lubades selle eest lisaks 5 aasta jooksul Schengeni ruumis vabalt ringiliikumisele (millega kaasneb ka õigus töötamisele, õppimisele, sotsiaalkindlustusele jne) ka võimalust osaleda Läti Vabariigi tuleviku kujundamisel.
Eesmärgiks on kahtlemata Läti majanduse jaluleupitamine ning konkurentsivõime parandamine teiste Ida-Euroopa riikidega (sh ka Eestiga) võrreldes. Siinkohal toon paralleeli ka meie vastavale regulatsioonile. Eestis peab välismaalane tähtajalise elamisloa taotlemiseks olema investeerinud siin mõnda äriühingusse vähemalt miljoni krooni või 250 000 kr füüsilisest isikust ettevõtjana.
Eeldati, et sellel on Läti kinnisvaraturule märksa suurem mõju, kui euro kasutuselevõtmisel Eesti kinnisvaraturule. Oodati loomulikult hinnatõusu. Just seetõttu oli juuli üliaktiivne, sest inimesed, kes kavatsesid tehingu tegemist lähitulevikus, kiirustasid sellega enne seadusemuudatuste jõustumist. Spekulatiivne huvi on olemas, kuid ei domineeri.
Kõige selle tulemusena tehti Riias juulikuus 495 (juunis 309, augustis 372) korteritehingut. Juuli-august lähevad arvesse, kui 2010. aasta aktiivseimad kuud. Siinkohal tahaksin taas tõmmata paralleeli korterituruga Tallinnas – juuni 461, juuli 462, august 437, september 522 tehingut. Tuletan meelde, et Tallinnas on ca 412 000 elanikku, Riias ca 709 000. Seega on Läti kinnisvaraturg siiski pehmelt öeldes madalseisus meie omaga võrreldes.
Reaalsus on seni osutunud siiski oodatust väga erinevaks. Välisinvestorid pole seni Läti kinnisvaraturule tormi jooksma hakanud. Ostjad on üldjuhul ikkagi Läti residendid ning väike huvi venemaalaste poolt on olnud seotud eelkõige suvituskinnisvaraga (selles mõttes tundub olukord olevat sarnane Eesti kinnisvaraturule, kus vähesed välismaised suvituskinnisvara ostjad on üldjuhul soomlased).
Suvised välismaisele ostuhuvile panustajad on pidanud vähemalt lühikeses perspektiivis tõsiselt pettuma – septembris oli Riias kogu kriisi rekordmadal käive - ainult 187 korteritehingut (NB! Tallinna madalaim oli jaanuar 2009 – 255 tehingut). Sisuliselt tehti Riias juulis-augustis tehingud ette ära. Ka hinnatõus on sellise aktiivsuse juures loomulikult peatunud. Pakkumiste hulk on aga jäänud endiseks.
Miks seadusemuudatuste mõjul ei torma välismaalased Läti turule? Esmalt ilmselt seetõttu, et hoolimata leebematest tingimustest elamisloa saamiseks, ei ole Läti sellel turul ikkagi konkurentsivõimeline. Suure tõenäosusega huvitab välismaalasi alaline EL elamisluba, mitte tähtajaline. Seda võimalust aga pakuvad teatud tingimustel mitmed teised riigid: näiteks Itaalia ja Bulgaaria. Alalise elamisloa saamiseks aga on Lätis lisatingimused (keeleeksam, Lätis viibitud aeg jms).