Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Soome on täis valesid kortereid
Soomes on paar miljonit korterit, aga suur osa neist on sobimatud: vale suurusega, vale hinnaga ja vales kohas, kirjutab Kauppalehti.
Kortereid on vorbitud ühe mudeli järgi ja elanikud peavad maksma suuri summasid kodude eest, mis neile ei sobi. Soomes osatakse teha küll peeni nutitelefone, aga hea korteri ehitamine käib üle jõu, vahendab leht asjatundjate arvamust.
Hypoteekkiyhdistyse ja Asuntohypo panga tegevjuhi Ari Pauna sõnul ähvardab Soome korteriturgu seetõttu seninägematu seisak.
Nii mõneski kohas on korterivajajaid rohkem kui varem, aga neile ei jätku sobiva suuruse ja hinnaga elamispinda. Pauna süüdistab olukorras arendus- ja ehitusreeglite džunglit ja tahab selle teema jutuaineks tõsta.
Liiga palju Soome korteritest tehakse tema hinnangul nõudlust märgates valesse kohta, valede piirangutega ja ka vale hinnaga. „Kõige rohkem on seda näha nn kasvukeskustes. Arendus- ja ehitusmäärustega on korteriehitus seotud kindla mudeliga, mis ei vasta tegelikkuses kohalike korteriostjate vajadustele,“ rääkis Pauna.
Selle tulemusena peab nii mõnigi korteriotsija rahulduma bürokraatlike määruste järgi ehitatud keskmise suurusega korteriga, mis ületab tema vajadusi kahekordselt. Ja peab selle eest ka maksma rohkem, kui tal tegelikult võimalik on.
Soome statistikaamet andis juba kevadel teada, et eelmise aasta jooksul suurenes Soomes selgesti üksi ja kahekesi elavate inimeste hulk, samal ajal vähenes rohkem kui kolme inimesega perede hulk.
Siiski hoiab elamuehitus elus silme ees kujutletavat mudelperekonda – igas elumajas peab olema teatud hulk korterid, mis sobivad kahe täiskasvanu, 1,75 lapse ja ühe kuldse retriiveri koduks. „Miks on vaja neid ehitada, kui suurem osa korteriotsijatest on üksikud ja suuremad perekonnad kolivad kohe eramajadesse?“ küsib Pauna.
Ta soovib, et valdade planeerijad julgeksid riigi reeglitest, standarditest ja ruutmeetripiirangutest kaugemale vaadata. „Kortermaja võiks vabalt ühe- ja kahetoalisi korterid täis ehitada, kui nende järgi on nõudlust. Ja igas korteris ei peaks olema saun vaid sellepärast, et kunagi oli saun oluline meelelahutus,“ lisas ta.
Ka Aalto ülikooli korteriplaneerimise professorile arhitekt Hannu Huttunenile on kortermajade ehitamise probleemid tuttavad. „Väikesed korterid on elanikele enam-vähem sobiv kompromiss,“ ütles ta. Ta soovitab korteriehitajatel võtta õppust büroo- ja tööstusobjektide ehitajatelt, kes on suurepäraselt omandanud varieerimiskunsti, sest sama pind peab sobima vahetuvatele kasutajatele.
Seotud lood
Arendaja peaks kortermaju planeerides võtma arvesse kommunaalkulude suurust, ütles Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Peep Sooman, kelle hinnangul on kinnisvaraturul pakkumises hulk sobimatuid kortereid.
Talve lähenedes tuleb ettevõtetel arvestada suurenevate elektrikuludega. Kui päikesest toodetud energiat jääb vähemaks ja kallimad elektritunnid hakkavad rahakotis tugevamalt tunda andma, võib akusalvesti näida hea lahendusena: akud saab täis laadida siis, kui elekter on odav, ning salvestatud energiat kasutada kallitel tundidel. Tegelikult ei peaks aga sugugi iga ettevõte endale akupanka soetama.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
3
Viimased uudised
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele