Tänane elamispindade turg näitab üsna selgelt, et turuosalised loevad hullemad ajad seljataga olevaks, kirjutab kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark veebilehel adaur.ee.
Turu normaalsust kirjeldav sesoonsete kõikumistega korteriomanditehingute arv ja tõusnud tehingute hinnatase võiksid lisada tarbijatesse ja oluliselt ka finantseerijatele kindlust, et tagatiste väärtuse pärast pole enam mõtet põdeda.
Tehingute hinnataseme tõus ei peegelda siiski üks-üheselt vara väärtuse kasvu. Arvestama peab tehingute struktuuriga, kus Tallinnas on suurenemas uusarenduste osakaal tehingutes.
Eesti korteriomandite turg on leidnud tasapisi tavapäraseks peetava, kuid buumi ajal kadunud rahuliku sesoonse kõikumise, kus aasta esimest kvartalit iseloomustab tehinguarvu langus, teist tõus, kolmandat langus ja neljandat taas tõus.
Tehingute arv käesoleva aasta III kvartalis on küll madalamal II kvartali näitajatest, kuid langus on minimaalne ega ole mingil juhul seletatav mingite tagasilöökidega turul. Pigem võib vähese tehingute arvu languse põhjuseks tuua troopilise suve, kus inimeste prioriteedid olid eluasemeteemadest selgelt eemal.
Käesoleva aasta III kvartalis tehti Eestis kokku 3251 korteriomanditehingut. Tallinnas tehti tehinguid samal ajal 1421 ja Tartus 297. Pärnu korteriomandi tehingute arv oli kevadkvartalis 131.
Seotud lood
Kortermajas valmistatakse soe tarbevesi üldjuhul hoone tehnosõlmes, kust see jaotatakse püstikutorustiku kaudu iga korterini. Tarbevee ringluse tagamiseks asub šahtis ka ringlustorustik ning soojussõlmes on sooja tarbevee ringluspump, mis nõuab energiat nii pumba tööks kui ka jahtunud vee temperatuuri hoidmiseks püstikus. Lisaks on torude õige isoleerimine ja paigaldus püstikušahtis äärmiselt oluline, et vähendada soojuskadusid ja külma vee soojenemist üle lubatud piiri.