Keila kooli ehitus on teadaolevalt esimene riigihange, kus tellija ja ehitaja lepivad kokku, et ehitaja saab projektilt kokku hoitud maksumaksja rahast osa endale.
"Lepingu hinna alanemisest tulenev puhaskasum jagatakse tellija ja töövõtja vahel, vastavalt 70% tellijale ja 30% töövõtjale," kõlab 190 miljonit krooni maksva kooli ehituse tellinud Keila Hariduse SA ja KMG Ehituse vahel sõlmitud kokkuleppe viimane lause.
Sisuliselt võimaldab Keila kooli ehituslepingu lisa KMG Ehitusel riigihankega võidetud projekti odavamaks muutmisest oma kasumimarginaali tõsta.
Keila kooli ehituse tellija, Keila Hariduse Sihtasutuse juht Mart Raik ei aja tagasi, et sõlmis riigihanke võitnud ehitusfirmadega 2009. aasta sügisel lepingu lisa, mille kohaselt teeb ehitaja kooli maksumuse vähendamiseks projektdokumentatsioonis muudatusi, millega kokkuhoitav raha jagatakse.
Arhitekte häiris kõige enam see, et tööjooniseid muudeti autorite nime all, lisamata vähimatki viidet tegelikele muutjatele ja nende kvalifikatsioonile, seega langeks võimalikest projektimuudatustest tuleneva õnnetuse puhul vastutus Tammiku ja Rõugu kui algse projekti peatöövõtjate õlule.
"Nagu ma aru sain, oli tellijal tekkinud projekti pikalt põrnitsedes täiendavaid tahtmisi," selgitas Nurklik. "Lisaks oli koolile tekkinud uus juhtkond ja igal koolidirektoril on oma soovid."
Nurkliku sõnul jäid arhitektid muudatusjooniste tegemisest kõrvale, kuna ei suutnud ehitustempoga sammu pidada. Telora-E ASi juhatuse liige ja tellija esindaja Tanel Seppeli sõnul oleks autorijärelevalve läinud Keila Hariduse Sihtasutusele ka liiga kalliks.
"Ei saa olla, et sellised summad hoitakse kokku ja raha ikka ei ole," sõnas Tammik.
Arhitektuuribüroo Ansambel algatusel külastas Keila kooli ehitust tehnilise järelevalve amet, mis ootab ehitajalt ülevaadet projektis tehtud muudatustest ning tööjoonistest.
Ka ajasid arhitektid jalule riigikogu korruptsioonikomisjoni, mis suunas juhtumi prokuratuuri.
Kommentaar
Enno Fels, Keila abilinnapeaSellise mahuka projekti korral on muudatused ehitamise käigus tavapärased. Korrigeeritakse projekti ebatäpsusi ning leitakse mõistlikult odavamaid ja samas kvaliteeti säilitavaid lahendusi. Mida suurem on kooli ülevalpidamisega seotud kulu, seda kallim on haridusteenus maksumaksjale. Konkreetset (ehitusel - toim) kokkuhoitavat rahasummat ma ei kommenteeriks. Tegemist ei saa aga olla väga suurte summadega, osa kulub kindlasti ära ka mitmesugustele parendustele ning täiendavatele töödele. On muidugi kahju lahkhelide pärast projekti autoritega, kuid linnavalitsus usub, et kooli ehitus jätkub plaanipäraselt.
Taust
Alustati üle kolme aasta tagasi* 2007. aasta alguses kuulutas Keila linn konkursi parima ideekavandi saamiseks Keila gümnaasiumile, mille võitsid Toivo Tammik ja Mart Rõuk arhitektibüroost Ansambel.* Nulltsükli ehitas AS Koger & Partnerid. Järgmise hanke võitis KMG Ehituse ja Leviehituse ühispakkumine ligi 125 miljonile kroonile. Vaatamata sellele, et praeguseks on Keila Hariduse SA 125 miljonit krooni DnB Nordist, Swedbankist ja Nordeast laenanud, jääb kümneid miljoneid puudu ja sihtasutus tegeleb täiendava raha otsimisega. Esimene koolitund peaks toimuma 10. jaanuaril 2011, 1. septembriks peaks valmima spordisaali ja muusikakooli sisaldav tiib.
 

Seotud lood

Uudised
  • 14.10.10, 12:06
Vink: säästust leitud raha loob win-win olukorra
Lepingutingimused, mis jagavad säästust tekkinud summad ehitaja ning tellija vahel pooleks, toovad Nordecon International ASi juhi Jaano Vingi sõnul võitu nii ehitajale kui tellijale, kes saab hoone algselt plaanitust odavamalt kätte.
Uudised
  • 13.10.10, 18:08
RKAS: ehitussäästu jagamine tekitab korruptsiooniohu
Tänases Äripäevas kirjeldatud Keila kooli ehituslepingu lisa puhul on tegemist riskide jagamise mudeliga, mis teatud juhtudel võib olla põhjendatud, kuid võimalik on ka täiendav korruptsioonioht, rääkis Riigi Kinnisvara AS juhatuse liige Elari Udam.
Uudised
  • 14.10.10, 17:23
Arhitektid: kokkuhoitud kulude jagamine on taunimisväärne
Ehitajad kohitsevad isikliku kasu nimel loomingulisi lahendusi ning lihtsameelsed arhitektid annavad pabereile oma allkirja, samas on ratsionaliseerimisest tõusnud tulu jagamine sellest kõrvale jäetud arhitektidele täielik üllatus, ütles arhitektide liidu juht Peeter Pere.
  • ST
Sisuturundus
  • 16.09.26, 06:00
Miks üks kaabel paindub ja teine mitte? Kõik oleneb lõõmutusest
Kaabli puhul vaadatakse tavaliselt selle ristlõiget, isolatsiooni, voolutaluvust ja muid tehnilisi näitajaid, ent märkamata jäetakse oluline omadus, mida pole välimuse järgi võimalik hinnata. See on kaablisoone lõõmutus ehk kuumtöötlus, mis mõjutab otseselt kaabli painduvust paigaldamisel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele