12. oktoober 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vastupidiselt AS-i Lemminkäinen Eesti ja tema partnerite poolt meedias levitatavatele väidetele on Nordecon Infra pakkumus Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimis-ehitushanke osas tehniliselt korrektne, vastab seadustele ja hankedokumentidele ning on riigile nii tehniliselt kui rahaliselt esitatud pakkumustest kõige soodsam, seisab teates.

“Kogu protsessiga seotud vaidluste sisu on korduvalt vaadanud lisaks tellijaks olevale Maanteeametile läbi ka rahandusministeeriumi juures tegutsev riigihangete vaidlustuskomisjon ning nüüd ka halduskohus ja kõigi otsused näitavad üht – Nordecon Infra on käitunud õigesti, meie pakkumine on nõutud tingimustele vastav ning vastavaks tunnistatud pakkumustest edukaim,” selgitas Nordecon Infra juhatuse esimees Erkki Suurorg.

“Täna on ainukeseks takistuseks riigile ja liiklejatele olulise lepingu sõlmimisel ja töödega alustamisel esimesest järgmistele kohtadele jäänud ettevõtete soovimatus leppida selge tõsiasjaga ning sellest tulenev soov ajada hange pigem ummikusse, kui leppida kaotusega.”

“Lemminkäinen Eesti ja tema partnerite kaotusekibedusest kantud emotsionaalsed väited meedias Nordecon Infra aadressil on olulistes punktides eksitavad või suisa valed ning kahjustavad otseselt kogu nimetatud hankega seotud protsessi, mille tulemusel riik võib halvimal juhul kaotada ELi toetusfondi investeeringud. Just seepärast on tähtis, et projekt viidaks lähiajal ellu,” ütles Erkki Suurorg.

“Lisaks on äärmiselt kahetsusväärne, et hankemenetluses pakutud hinnaga konkurentsist kõrvale jäänud Merko Ehitus on tänaseks esitanud riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, milles ta ei varjagi, et tema eesmärgiks on käimasoleva Aruvalla-Kose projekteerimis- ja ehitushanke tühistamine – saamaks ise uut võimalust,” lisas Suurorg.

“Nordecon ei ole selles süüdi, kui konkurendid ei kasutanud hanke käigus ära neid võimalusi, mida alternatiivide esitamise lubamine kõigile osalejatele pakkus. Nordecon tegi kohe alguses maksimaalse pingutuse, et pakkuda tellijale tehniliselt võimalikult head ning mõistliku hinnaga lahendust. Projekteerimis- ja ehitushangete eripära ongi selles, et lisaks hinna arvutamisele tuleb pakkujal teha kõvasti eeltööd, et pakkuda vastavalt kehtestatud reeglitele ka tehniliselt sobivat lahendust,” lisas Erkki Suurorg.

Nordecon toob välja olulised hankega seotud faktid:

- E263 Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimise ja ehituse riigihange kuulutati välja 25. septembril 2008 läbirääkimistega hankemenetlusena.- Hankedokumentides oli tellija Maanteeamet mustvalgelt kirjeldanud alternatiivsete pakkumiste esitamise võimaluse, milline oli teada kõigile pakkujatele: „Pakkuja võib esitada projekti tehniliste lahenduste ja tööde tehnoloogiate osas alternatiivseid lahendusi. Alternatiivseid lahendusi ei saa pakkuda põhitee (sh rambid) katendi konstruktsiooni osas.“Lahtiseletatuna tähendab nimetatud punkt hankedokumentides seda, et kõigil pakkujatel oli võimalus teha korralik kodutöö maantee tehnilise insenerlahenduse väljatöötamisel ning selle hulka kuulus ka eraldusriba laiuse küsimus. Seda võimalust Nordecon Infra ka ainsana pakkujatest kasutas.- Lisaks eelmisele punktile sätestas Maanteeamet selge piirangu esitatavatele alternatiividele: „Alternatiivsete lahenduste osas koostab pakkuja joonised ning kirjalikud seletused, mis esitatakse pakkumuse osana. Alternatiivsed lahendused peavad olema vormistatud vähemalt eelprojekti tasemel ning sama täpsusastmega.“ Lahtiseletatuna tähendab kõnealune punkt, et juhul, kui pakkuja soovis esitada mõnda tehnilist lahendust, mis erines pakkumise aluseks olnud eelprojektist, siis ei piisanud mitte mõnest lausest või viitest oma mõttele, vaid tellijale tuli esitada mahukas tehniline dokumentatsioon koos jooniste ja seletustega ning kõik see pidi sisalduma koheselt algses pakkumuses.- Hankes osalenud ehitusettevõtted esitasid oma pakkumused koos kõigi nende poolt läbitöötatud tehniliste alternatiivsete või tellijapoolse eelprojekti lahendustega 30.11.2009.

Nimetatud pakkumuste avamisel kujunesid hinnad järgmiselt:1. Nordecon Infra AS ja Ramboll Eesti AS                     596 315 218,52

2. Merko Ehitus AS, Tallinna Teede AS, AS A.C.B,AS K-Projekt, OÜ Järelepinge,Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo OÜ                           648 796 600,003. Lemminkäinen Eesti AS, AS Teede REV-2,AS Tref, AS Teede Tehnokeskus                                      680 866 872,004. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS, SIA Binders,SIA Izenierbuve                                                                     789 207 061,00

Täna Lemminkäinen Eesti ja tema partnerite poolt levitatava valeinformatsiooni valguses on äärmiselt oluline teada, et Nordecon Infra ja Ramboll Eesti pakkumine sisaldas koheselt muuhulgas ka nõuetekohaselt tehniliselt läbitöötatud ja esitatud lahendust  nn maantee kitsa eraldusriba osas. Maanteeameti poolt koostatud hankedokumentatsioon ei nõudnud ilmtingimata nn laia eraldusriba. Esitada võis ka alternatiivse, kitsa lahenduse, ja seda Nordecon Infra ja Ramboll Eesti ka tegid.

Pärast nimetatud pakkumiste avamist kontrollis tellija kõigi pakkujate poolt esitatud materjale ning tunnistas vastavaks kõik pakkujad, mis tähendas, et kõigi nimetatud ettevõtetega alustati läbirääkimisi nende pakkumiste sisulise külje täpsustamiseks. Nimetatud protseduuri reguleerib RHS § 67 lõige 1, mille kohaselt juba esitatud pakkumust saab läbirääkimiste tulemusel üksnes kohandada hankedokumentidele vastavaks, kui see on vajalik, mitte aga enam muuta, rääkimata algses pakkumuses mittesisaldunud projektlahenduste esitamisest.

See pakkujate võrdsel kohtlemisel põhinev printsiip tähendab konkreetsel juhul seda, et pakkujatel, kes esimeses pakkumisvoorus ei olnud pakkunud kitsast eraldusriba, ei olnud õigust pakkuda kitsast eraldusriba ka pärast läbirääkimiste lõppemist teises pakkumisvoorus.

Pärast pikka läbirääkimiste perioodi esitasid kõik pakkujad oma nn kohandatud pakkumused uuesti 27.05.2010, ning seekord kujunesid hinnad alljärgnevalt:

1. Lemminkäinen Eesti AS, AS Teede REV-2,

AS Tref, AS Teede Tehnokeskus                                    484 006 685,002. Nordecon Infra AS ja Ramboll Eesti AS                    506 249 754,003. Merko Ehitus AS, Tallinna Teede AS, AS A.C.B,AS K-Projekt, OÜ Järelepinge,Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo OÜ                          519 379 500,004. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS,SIA Binders, SIA Izenierbuve                                           647 312 212,28                                                         Pärast nimetatud pakkumiste avamist tunnistas tellija parimaks pakkumiseks Lemminkäinen Eesti poolt juhitava konsortsiumi pakkumuse kui hinnalt soodsaima.

Kuna kogu eelneva protsessi tulemusel oli Nordecon Infral tekkinud põhjendatud kahtlus, et esialgsete pakkumiste esitamise voorus enne läbirääkimiste algust ei olnud Lemminkäinen Eesti koos partneritega esitanud alternatiivset tehnilist lahendust nn maantee kitsa eraldusriba osas hanketeates nõutud mahus koos jooniste ja seletuskirjaga, vaid selline alternatiiv tekkis nimetatud ettevõtete pakkumusse hiljem ning RHS § 67 lõikega 1 vastuolus oleval viisil, siis vaidlustas Nordecon Infra oma õiguste kaitseks viimase edukaks tunnistamise ning selle vaidlustuse tunnistas põhjendatuks ka riigihangete vaidlustuskomisjon.

Eelnevast tulenevalt on Nordecon käitunud korrektselt ning peab alusetuks eelkõige Lemmikäineni juhi esitatud pahatahtlikke süüdistusi, nagu Nordecon oleks oma pakkumuse esitamisel millegi vastu eksinud.