Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ülemiste Citysse investeeritakse veel 1,2 miljardit
Technopolis Ülemiste AS laenas täna Swedbankilt 670 miljoni krooni. Tegemist on viimase aja suurima laenusummaga antud sektoris, teatas Ülo Pärnitsa, kel on suurosalus ettevõtes.
"See tehing võttis aega pool aastat. Swedpanga esindajad ütlesid, et see on kolme viimase aasta suurim tehing Eesti kinnisvarasektoris," kommenteeris Pärnits.
"Preaegu oleme Ülemiste Citysse investeerinud u 1,2 miljardit, see olekski järgmine investeering, mis me teeme," lisas Pärnits.
"Kui me võrdleme ennast Soomega, Tallinna Helsingiga, siis me asume ühes finantsruumis alates 1. jaanuarist. Helsingis on kontoripindu elanike kohta 6-10 korda rohkem. Seal tehakse pea ja ajuga tööd, teadmistepõhist majandust on seal rohkem kui meil siin. See vahe peaks hakkama nüüd aga kiiresti vähenema. Vaatamata sellele, et kontoriruume vabu on küll, siis on perspektiivi ka ehitada," märkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pärnitsa sõnul saavad praegusel kinnisvaramaastiku olla edukad vaid linnakud. "Seda näitas ka viimane kriis, Tallinnas on kaks linnakut, üks on Ülemiste City ja teine on tehnikaülikooli juures. Ainult linnak suudab pakkuda kaasaegset ärikeskkonda," märkis Pärnits.
Technopolis Ülemiste AS kasutab täna Swedbankilt saadud 670 miljoni kroonist laenu Ülemiste City Targa Äri Linna arendamiseks.
Technopolise kontserni juhatuse esimehe Keith Silverangi sõnul on nende ajastus suurepärane, kuna majanduse taastumine on juba alanud. "Ennast tõestanud Technopolise kontseptsiooni ühendamine Ülemiste linnaku potentsiaali ja teadmistega võimaldab meil tarbijatele ainulaadse teenuse luua," rääkis ta. "Technopolis Ülemiste ASi osa Tallinna kontoripindade turul on 10% ja Ülemiste City väljavaated on muljetavaldavad," lisas Silverang.
Ülemiste ärilinnaku vähemusomanikuks jäänud Mainor ei vaevle rahaprobleemide küüsis ja tehing Soome börsifirmaga ei olnud sunnitud käik, vaid soomlaste initsiatiiv, kinnitas Mainori omanikeringi kuuluv Ülo Pärnits.
Arteri kvartali siseseinte müüritöid teostas hoonete kaupa neli erinevat töövõtjat. Ehitust juhtinud Merko Ehitus Eesti projektidirektori Ahti Suppi sõnul õigustas see lahendus end kindlasti, sest müüritööde maht oli väga suur ning tööde planeerimine ja juhtimine muutusid tänu sellele märksa lihtsamaks.