LVM: seadus võimaldab aastat maamaksuta

Maamaks on maa maksustamise hinnast lähtuv maks, mille arvutab Maksu- ja Tolliamet. Maamaksuseaduse kohaselt maksab maamaksu maa omanik (valdaja). Maamaksuga maksustatakse kogu maa, teatud eranditega välja arvatud.

Maamaksukohustuse kindlaks määramiseks võtab maksuhaldur aluseks omandiõiguse (kasutusõiguse) olemasolu maksustamisaasta 1. jaanuari seisuga. Maksu- ja Tolliamet väljastab maamaksuteate isikule, kes on 1. jaanuari seisuga maaomanik (kasutaja).

Maa omandamisel (kasutusõiguse tekkimisel) aasta keskel säilib eelmise omaniku (kasutaja) maamaksu kohustus aasta lõpuni ning uue omaniku (kasutaja) maksukohustus tekib maa omandamise (kasutusõiguse tekkimise) aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.

Kuidas siis vabaneda aastaks maamaksust? Selleks piisab, kui maa omanikuks (ka korteri omandamisel saadakse maaomanikuks, kuna selle juurde kuulub mõtteline osa kinnistust) saadakse (kinnisvara ostetakse) kõige varem 2. jaanuaril ning see võõrandatakse (müüakse) hiljemalt 31. detsembril.

Maamaksu kohustusest vabanemisel tuleb veel arvestada omandi kande tegemiseks kuluva ajaga, mis seadusest tulenenevalt on üks kuu, kuid mis tänases praktikas võtab reeglina aega 7-10 päeva.

Loomulikult ei tähenda see seda, et Maksu- ja Tolliametil jääb seetõttu maamaks laekumata, sest selle on tasunud eelnev ja tasub tulevane omanik. Lihtsalt korteri, maja või mistahes muu kinnisvara soetamisel ja võõrandamisel aasta jooksul võib jätta maamaksuga kaasneva kulu arvestamata. Mis omakorda sõltuvalt kinnistu suurusest ja asukohast võib tähendada ka 100 000 kroonist kokkuhoidu.