Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaarma võitleb Nasva veevärgi väljaehitamise eest
Kaarma vallavalitsus pole kaotanud lootust Nasva küla ühisveevärgi täielikuks väljaehitamiseks ja esitas keskkonnaametile taotluse Nasva reoveekogumisala piiride laiendamiseks, kirjutab Saarte Hääl.
Möödunud aastal Nasva jõe läänekaldal asuvatele kinnistutele ühisveevärgiga liitumise võimaluse loonud Nasva vee- ja reoveetorustike projekt sai I etapi lõppemise järel tagasilöögi, kuna keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) seadis projekti II osa rahastamisele lisatingimused, mis sisuliselt välistavad torustike paigaldamise Nasva jõe Kuressaare-poolse kalda kinnistutel.
Euronõuetele viidates leidis KIK-i nõukogu, et Nasva vee- ja reoveetorustike projekti teise etapi 8 miljonit krooni tohib kasutada ainult olemasoleva reoveekogumisala sees asuvate torustike rekonstrueerimiseks.
Kaarma valla keskkonna peaspetsialist Kairi Niit ütles, et trasside väljaehitamine Nasva jõe idakaldal on hädavajalik, sest olemasolevad elanike individuaalsed reoveesüsteemid ja kasutusel olevate erakaevude vesi ei vasta nõuetele. Seoses üleujutamisega mere ja Nasva jõe poolt on sisuliselt võimatu tagada puur- ja salvkaevudest saadava joogivee kvaliteeti ning eramajapidamiste kanalisatsioonisüsteemide lekkekindlust.
Nasva küla möödunud aastal lõppenud vee- ja reoveetorustike projekti I etapi käigus sai ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise võimaluse 57 valdavalt Nasva jõe läänekaldal asuvat kinnistut. Projekti selleks aastaks kavandatud II etapi käigus pidid liitumisvõimaluse saama ka 44 jõe Kuressaare-poolsel kaldal asuvat majapidamist.
Seotud lood
Kaarma vald palub tühistada piirangud, mille alusel vähendati Nasva küla vee- ja reoveetorustike projekti ulatust ja rahastati vaid olemasolevate torustike reokonstrueerimist.
Aivar Pilve advokaadibüroo nõuab Kaarma vallalt kliendi kasuks poole miljoni krooni suuruse kahjutasu maksmist, kuna vald peatas nende hinnangul ebaseaduslikult Sikassaarde tuulegeneraatorit rajava firma ehitusloa.
Tallinna Tehnikaülikool, Kliimaministeerium, EKVÜ ja EEL korraldavad järjekorras 11. Teadmistepõhise ehituse konverentsi. Konverentsi peaesinejad, Eero Lunden ja Miimu Airaksinen Soomest, lahkavad ehitussektori vastutuse teemat kliimamuutustega toime tulekul arhitekti ja kinnisvaraarendaja vaatest.
Enimloetud
3
Juht: ajatatud maksuvõlg on ka üks võimalik viis parandada ettevõtte likviidsust, isegi kui see on kallis viis
6
Projekteerimishanke eeldatav maksumus on 19 miljonit eurot + KM.
Viimased uudised
Hetkel kuum
Juht: ajatatud maksuvõlg on ka üks võimalik viis parandada ettevõtte likviidsust, isegi kui see on kallis viis
Eesmärk on saada Euroopa juhtivaks jätkusuutliku ja multimodaalse taristu rajajaks ning hooldajaks
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele