Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Brem: peatasime arvete arestimise protsessi
Brem Kinnisvarahoolduse juht Risto Mägi sõnas, et ajutise lahendusena on arvete arestimise protsess kohtu abiga peatatud.
Mägi ütles, et Tallinna Vesi tahab neilt korraga kätte saada suuremat summat, kui Brem maksta suudab ja vaidlust on ka viivistes. Brem on Tallinna Veele nagu ka Eesti Energiale ja Tallinna Küttele võlgu olnud pikemat aega.
Brem ise ootab praegu raha arvukatelt korteriühistutelt ja ettevõtte rahalise olukorra parandamiseks antakse võlglased lähiajal inkassosse, rääkis Mägi. Ehkki Bremi bilansis on üleval palju üle 10 aasta vanuseid nõudeid, on Mägi sõnul ka värsket raha nii palju õhus, et ettevõte suudaks oma võlad tasuda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Oma mitme miljoni kroonise nõude võimendamiseks ähvardas Tallinna Vesi lisaks arvete arestimisele Bremi hallatavatel majadel ka vee kinni keerata. "Meie huvides on see, et Brem oma kohustusi täidaks ja kuigi vee kinni keeramine on viimane variant, võib see oodata lähiajal mõningaid BREMi omanikega seotud äriobjekte," ütles täna ASi Tallinna Vesi kommunikatsioonijuht Priit Koff.
Ta lisas, et objekte on mõneteistkümnest mõnekümneni ja neile saadeti 7. septembril ka kirjad, milles lubati võla kustutamata jätmisel vesi 14 päeva pärast kinni keerata.
AS Tallinna Vesi pöördus kohtutäituri poole palvega arestida BREM Kinnisvarahoolduse pangakontod ning pöörata mitme miljoni krooni suurune nõue sundtäitmisele seoses pikaajalise võlgnevusega veefirma ees.
Tänu ASi Tallinna Vesi tegevusele on viimastel päevadel jäänud meedias kõlama mõte, et BREM Kinnisvarahooldus oleks maksevõimetu, mis aga ei vasta tõele, teatas ettevõtte juht Risto Mägi.
Kuigi vee kinnikeeramine on Tallinna Vee teatel viimane võimalus, plaanivad nad seda võlgade mitte tasumise korral rakendada BREM Kinnisvarahoolduse omanikega seotud hoonetes.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.