KOIT-kava kaudu Kuressaare linnastaadioni jaoks eraldatud 32 miljonit krooni võib tuulde lennata, kuna kuna rahandusministeerium näeb probleemi selles, et Kuressaare linnal on juba praegu võlakoormus 98% kavandatud eelarvetuludest.
Staadioniehitus nõuaks linnalt 1,4 miljoni kroonist omafinantseeringut.
Juuni alguses saatis Kuressaare linnavalitsus siseministeeriumile kirja, milles kinnitas valmisolekut omafinantseerimise osas, vahendab Saart Hääl. Toona ütles abilinnapea Kalle Koov, et üsna pea läheb lahti staadioniala planeerimine ja arhitektuurikonkurss ning 2012. aasta lõpuks on staadion valmis. Nüüd puhuvad siiski sellised tuuled, et selleks ajaks võib alles jutuks tulla staadioni võimalik rahastamine.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Katrin Reimanni sõnul tekkis suur võlakoormus sellest, et linna võlakohustuste hulka on arvatud sihtfinantseeringu kohustused sihtasutustest koolide ja spordibaasi ees nende võetud laenude tasumiseks.
Reimann märkis, et raamatupidamise reeglitest tuleneb, et siduvat ja pikaajalist toetuse eraldamise kohustust kellegi ees tuleb käsitada võlana. Rahandusministeeriumiga ei nõustu absoluutselt aga Kuressaare abilinnapea Kalle Koov, kes väidab järjekindlalt, et Kuressaare võlakoormus on alla hetkel lubatud 60%.
Seotud lood
Kuressaare linnapea Urve Tiidus tõdes eelmisel neljapäeval linnavolinike ees kõneledes, et linna finantsvõimekus tõepoolest ei luba alustada staadioniehitusega enne ülejärgmist aastat.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.