Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Staadioniehitus võib Kuressaare võlakoormuse tõttu takerduda
KOIT-kava kaudu Kuressaare linnastaadioni jaoks eraldatud 32 miljonit krooni võib tuulde lennata, kuna kuna rahandusministeerium näeb probleemi selles, et Kuressaare linnal on juba praegu võlakoormus 98% kavandatud eelarvetuludest.
Staadioniehitus nõuaks linnalt 1,4 miljoni kroonist omafinantseeringut.
Juuni alguses saatis Kuressaare linnavalitsus siseministeeriumile kirja, milles kinnitas valmisolekut omafinantseerimise osas, vahendab Saart Hääl. Toona ütles abilinnapea Kalle Koov, et üsna pea läheb lahti staadioniala planeerimine ja arhitektuurikonkurss ning 2012. aasta lõpuks on staadion valmis. Nüüd puhuvad siiski sellised tuuled, et selleks ajaks võib alles jutuks tulla staadioni võimalik rahastamine.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Katrin Reimanni sõnul tekkis suur võlakoormus sellest, et linna võlakohustuste hulka on arvatud sihtfinantseeringu kohustused sihtasutustest koolide ja spordibaasi ees nende võetud laenude tasumiseks.
Reimann märkis, et raamatupidamise reeglitest tuleneb, et siduvat ja pikaajalist toetuse eraldamise kohustust kellegi ees tuleb käsitada võlana. Rahandusministeeriumiga ei nõustu absoluutselt aga Kuressaare abilinnapea Kalle Koov, kes väidab järjekindlalt, et Kuressaare võlakoormus on alla hetkel lubatud 60%.
Kuressaare linnapea Urve Tiidus tõdes eelmisel neljapäeval linnavolinike ees kõneledes, et linna finantsvõimekus tõepoolest ei luba alustada staadioniehitusega enne ülejärgmist aastat.
Viimaste aastate suvised paduvihmad on näidanud, et Eesti linnade sademeveesüsteemid ei tule äärmuslike ilmastikuoludega alati toime. Üha sagedamini ujutavad lühikese aja jooksul maha sadanud vihmad üle tänavaid, ristmikke ja hoove, samal ajal kui pikematel kuivaperioodidel tuleb haljastust kasta joogiveega. See paneb omavalitsused otsima lahendusi, mis aitaksid vihmavett senisest nutikamalt koguda ja kasutada.