Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maaparandussüsteemi maa-ala kasutusotstarvet saab muuta
Maavaldaja võib maaparandussüsteemi maa-ala siht- või kasutusotstarvet muuta maaparandusbüroo kooskõlastuse alusel, kirjutab õigusbüroo Laesson ja Partnerid juhatuse liige Tuulikki Laesson.
Kinnisasja, millel paikneb maaparandussüsteem, võib ümber kruntida, jagada, ühendada, liita või eraldada maaparandusbüroo kooskõlastuse alusel.
Kooskõlastuses määratakse maakasutuse muutmise või maakorraldustoimingu tingimused, mis tagavad kinnisasjal ja naaberkinnisasjadel paiknevate maaparandussüsteemide toimimise.
Maaparandusbüroo juhataja kooskõlastab kinnisasja maakasutuse muutmise või maakorraldustoimingu taotluse selle saabumisest arvates kümne tööpäeva jooksul. Maavaldajale saadetakse kooskõlastus selle tegemisest arvates kolme tööpäeva jooksul postiga.
Kinnisasja maakasutuse muutmise või maakorraldustoimingu kooskõlastus ei anna õigust muuta maakasutust või teha maakorraldustoimingut kinnisasja omaniku loata.
Maa sihtotstarbest lähemalt Äripäeva „Ehituskäsiraamatus“.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele