Osavnäpp teeb kulunud mööblist ise tunniga uue

Tunnijagu askeldamist võib anda hoopis uue näo ja elu vanale kapile, mis ilmetuna toanurgas seistes prügimäeteekonda ootab.

Vanema puitmööbli korrastamine algab tavaliselt pinna puhastamisest. Kui mööblil pole kullatud detaile ega maalinguid, on tavaliselt abiks lihtsalt korralik pesemine.

Mustus eemaldatud, tuleb selgeks teha, mida võtta ette pragunenud laki- või värvikihiga. Nii mõnigi kord on ju nõukogudeaegne kummut kaetud tumedaks tõmbunud lakiga või paksult õlivärviga üle võõbatud.

Värvi eemaldamiseks on võimalusi mitu: kuumaõhupüstoli või keemia abiga saab värvikorrast tavaliselt kergesti lahti.

Kuumaõhupüstoliga õrna pinda töödeldes tuleb jälgida, et tööriist liialt kaua ühe punkti lähedal pole, sest see võib kergesti puidu pinda põletada ja selle rikkuda.

Keemia eemaldab keemiaKeemilisi vahendeid kasutades pintseldatakse mööbitükki värvieemaldajaga ja pärast nõutud aja möödumist saab selle pahtlilabida abil kergesti eemaldada.

Eemaldamisel tuleks töötada pikikiudu, et puidu struktuuri mitte rikkuda. Sama kehtib värvimise kohta. Pikikiudu pintsliga töödeldes ei jää pinnale inetuid värvi-lakilaike ning tulemus saab ühtlane ja loomulik.

Kindlasti tasuks keemilist vahendit eelistada klaaside läheduses, kuna kuumapuhur võib klaasi kergesti katki teha.

Pind viimistletakse ja värvijäägid eemaldatakse peene terasvilla abil. Kui aluspind pole peitsitud, võib kasutada ka peenikest liivapaberit, pinnal olevaid pisidefekte ei tasu seejuures peljata: väikesed aja kriimud annavad mööblitükile pigem väärtust juurde.

Kui mööblitükk on kuskilt tapist lahti, ei tohiks mingil juhul naelte järgi haarata: puidust tugevam metall rikub puidu ja koht hakkab õige pea uuesti logisema.

Puhastatud pinnale uue ilme andmisel on küllalt ruumi fantaasiale: pinda võib lakkida, mesilasvahaga katta, õlitada või uuesti värvida. Šabloonide abil saab luua mustreid või triipe.

Põnev toon lakiga

Mõnikord annab põneva lõpptulemuse ka erineva läikeastmega lakkide kasutamine detailidel. Lakkima peaks kihthaaval, iga kihti pärast kuivamist peene terasvillaga poleerides.

Täpiks i-le on sobilikud detailid, olgu siis tegu uute ja moodsamate käepidemete, tegumoega haakuva katteriide või nuppudega.