• 27.07.10, 14:05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rebane: materjalidetootmine aasta lõpus parem

Võrreldes selle aasta I poole, eriti aga I kvartaliga, peaks selle aasta II pool tulema ehitusmaterjalide tootmise osas parem, aasta ise vast väikse miinusega, loodab Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane.
"Hoonete ehitust ju eriti pole, on vaid infratööd, mida toetatakse euroliidu rahadest. Pigem on ehitusmaterjalide tootmine nukras seisus. Eksportijatel on veidi parem, kui siseturul olijatel," selgitas Rebane olukorda.
"Kui eelmine aasta oli materjalitootmises katstroofiline, siis nüüd on lootust, et selle aasta II pool võiks eelmise aasta taustal tulla väikese plussiga," lootis ta.
Ettevõtetel, kel on eksport toeks, on rohkem võimalusi. Kuid firmadel, mis tegelevad raskete materjalidega, nagu betoon, betoonitooted, segud, tsement on päris keeruline - rasket materjali on praktriliselt mõttetu eksportida. Ehkki teisalt on püütud tsementi eksportida ja isegi betoonelemente püütakse piiri taha viia. Akende-uste tootjail on eksport endiselt ja edaspidigi toeks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Selle aasta I kvartalis langes ehitusmaterjalide turg 20%. Ekspordi osa oli nullis, kuid siseriiklik suund langes 30%. "Kui esimene poolaasta on miinuses, siis II poolaasta peaks tulema plussis, kui aasta tervikuna jääb väiksesse miinusesse," oletas Rebane.
Samas, meenutas ta, et ehitusturg ise kukkus selle aasta I kvartalis eelmise aasta sama perioodi taustal 37%. Kuid materjalitootjatele on toeks vähemalt eksport. Näiteks läheb siin paremini ka ehituskeemia, plastide, torude tootjail.
"Kui muu majandus juba vaikselt toibub, siis ehitusturul seda veel ei näe," lisas Rebane.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.08.25, 11:39
TalTechi uuring kinnitab: Airoboti niiskustagastusega soojusvaheti on Eesti kliimas kõige tõhusam
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele