Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Katusekorteri ehituseks vajalik enamuse nõusolek
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul tekkimas taas huvi katusekorterite väljaehitamise vastu. Ühistul otsustusõigust ei ole, ent vajalik on kahe kolmandiku korteriomanike nõusolek.
“Mullu, masu tippajal oli katusekorterite pakkumist nõudlusest enamgi, ent nüüd on jälle tekkimas huvi,” sõnas Mardi.
Uue korruse kasutuselevõtt ja ehitus nõuab muude asjaajamiste kõrval maja korteriomanike otsust.
“Pööningukorruse väljaehitamine puudutab ka korteriomandit ja seetõttu ei ole ühistul siin õigust otsust teha,” sõnas Mardi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui varem oli vajalik kõigi korteriomanike jah-sõna, siis nüüd piisab ka kahe kolmandiku korteriomanike poolthäältest.
“Samas on inimesed valesti aru saanud, otsekui võiks 2/3 inimeste nõusoleku puhul kohe ummisjalu edasi tegutseda. Tegelikult tuleks selgeks teha, miks see 1/3 vastu on, kas tegu on emotsionaalse vastuseisuga, tingivad selle ehituslikud või õiguslikud asjaolud,” kommenteeris Mardi.
Tõsiseks argumendiks võiks tema sõnul lugeda näiteks seda, kui keegi elanikest on ise ehituse juures olnud ja teab, et vundament ei pruugi kannatada veel ühte lisakorrust.
“Oluline on ka rahaline argument, kui näiteks investeeringu väärtus oleks reaalsest turuhinnast madalam,” rääkis Mardi.
“Emotsionaalsed argumendid seevastu on sellised, kus inimene väidab, et tal pole siis ju kuskil ratast hoida või et talle põhimõtteliselt ei meeldi idee, et tema pea kohal keegi elab ja käib,” lisas ta.
Keeruline koht on ka see, et tegelikult peaksid pooled enne otsuste tegemist ja ehitustööde algust detailselt üles kirjutama maja vajadused ja otsustama, milliseid investeeringuid on vaja teha. “Katus, küttesüsteem, fassaaditööd, elektri- ja torutööd, iluremont,” loetles Mardi.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.