Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vabu tootmispindu lademes
BPE Kinnisvaraeksperdi vahenduse osakonna juhataja Katrin Kurm-Valojää kirjutab, et tootmis- ja laopindade arendustegevus on sisuliselt peatunud ning vabadest tootmispindadest puudust pole.
Mingil määral lõpetatakse pooleliolevaid arendusi, kuid uusi projekte peaaegu ei ole. Kuna valdav osa lao- ja tootmispindu on ehitatud omakasutuseks, siis selle turusektori areng sõltub eelkõige meie tööstus- ja logistikasektori taastumisest.
Järgneva ühe-kahe aasta perspektiivis jääb aastane ehitusmaht 100 000–150 000 m2 suurusjärku aastas.
Kuna tootmispindade sektori areng ei ole otseselt seotud kinnisvaraäriga, siis leidub kindlasti selliseid ettevõtteid, kes üleüldiselt langeva majanduse kontekstis on suutnud olla edukad ning seeläbi on neil võimalus ära kasutada madalamaid ehitushindu.
Kui 2008. aastal oli rendihindade alanemine 30–40% suurusjärgus, siis 2009. aasta jooksul langesid rendihinnad 10–15%. Viimane rendihindade tõus jääb 2007. aasta algusesse, mis tähistab ka kogu selle sektori hinnatippu.
Võrreldes selle tipuga on rendihinnad praeguseks langenud umbes 50%.
Viimasel ajal arvestatakse laopindade ehitusmaksumuseks sõltuvalt hoone tüübist, planeeringust ja suurusest 4000–6000 kr/m² (+ km), kontoripindade puhul võib see küündida 7000–8000 kr/m² (+ km).
Tipptootlus on tootmis- ja laopindadel 11–12%, mis on saavutatav eelkõige kindlate rentnikega või sale and lease-back tehingute puhul. Vanemate ja kehvemas asukohas hoonete puhul jäävad tootlused vahemikku 12–14%.
Kuna ainuüksi eelmisel aastal lisandus turule umbes 170 000 m2 lao- ja tootmispinda, siis valitseb selliste pindade üleküllus ja nii uusi kui ka kehvemas seisus tehasehooneid on pakkumises hulgaliselt, nõudlus nende järele on aga viimase aasta jooksul vähenenud.
Enim on nõudlust heas asukohas väiksemate 200–500 m² suuruste lao- ja tootmispindade järele. Kuni 2008. aastani oli tootmis- ja laopindade turul valdavaks omakasutus, nüüdseks ollakse enam rendipindadele orienteeritud.
Põhjuseks eelkõige ettevõtete ebakindlus tuleviku suhtes ning sellest tingitud ettevaatlikkus, samuti pankade jäik laenupoliitika, suur pakkumiste hulk ja madalad rendihinnad.
Seotud lood
Balti riikides osutus majanduskriisi ajal kõige haavatavamaks just lao- ja tööstuspindade kinnisvarasegment. Re & Solution Grupi peadirektor Ricardas Cepas'e sõnul kestab Eesti ja Läti turu madalseis veel aastaid, kuid Leedus võib positiivsed arengud näha juba selle aasta lõpus.
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
5
Vaata ka, kes tegid enim tehinguid riigiasutustega
Viimased uudised
Vaata ka, kes tegid enim tehinguid riigiasutustega
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele