Võimalusel võiks, tegelikult lausa peaks küsima eelmise üürileandja käest soovituskirja (nagu mujal maailmas on üüriturul kombeks). Tasub delikaatselt tulevase üürniku tausta kohta küsida.
Võimalusel võiks üürnik tasuda korteriga kaasnevad kulud otse üürileandjale. Samas, siin tekib oht üürniku seisukohast – kui peaks olema pahatahtlik üürileandja, kes jätab ise kommunaalarved ühistule tasumata, siis lõpuks jääb üürnik hätta.
Peab tegema tihedat koostööd maja korteriühistuga, selle esimehe või raamatupidajaga, uurimaks, kas üürnik täidab endale võetud kohustusi korrektselt. Kindlasti tuleb lepingut sõlmides küsida tagatisraha.
Kindlust aitab lisada ka isikliku ja professionaalse maakleri abi kasutamine, kes kõik kokkulepped aitab vormistada, ehk siis just maakleri ülesanne on koostada juriidiliselt pädev üürileping.
Üldjuhul on kinnisvarabüroo kaudu tulnud üürnikud maksetes ja eluruumi hoidmisel korrektsemad. Loomulikult on ka erandeid, nende vastu ei saa ükski loodusjõud.