Üürniku ees võetud kohustus võib kohtusse viia

Advokaadibüroo Sorainen advokaat Leho Pihkva rääkis, et sageli on kohtuvaidluste põhjuseks korteris tekkinud puudused, mille kohta üürileandja väidab, et need on põhjustanud üürnik, üürniku sõnul on aga puudused tekkinud temast sõltumatult.

Samuti võib vaidlusi tekitada korteri kasutamise ajal üürniku avastatud puudus, mis teda häirib. Üürnik leiab siis tavaliselt, et üürileandja peaks selle kõrvaldama, samas kui üürileandja sellega nõus ei ole – üürnik võttis ju korteri pretensioonideta oma kasutusse ja pidi arvestama, et selline puudus võib esineda.

Seadus näeb Pihkva sõnul ette, et üürileandja peab korteri üürnikule andma sobivas seisundis. Ja sellisena peab korter olema kogu üürilepingu kehtivuse aja. Sobiv seisund tähendab, et korter peab vastama kõigile kohustuslikele ohutuse, tervisekaitse ja muudes avalikes huvides kehtestatud nõuetele.

Samuti peavad tehnosüsteemid vastama nõuetele. Neid nõudeid on palju ja need on erinevates seadustes/määrustes laiali, mistõttu Pihkva kinnitusel ei ole paraku ühtset süsteemi, kust korteri üürileandja kõik need nõuded ühekorraga leiaks. 

Kui korteril tekib puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, kuid korterit ei saa enam kasutada, võib üürnik seaduse järgi üürileandjalt nõuda puuduse kõrvaldamist, kinnitas Pihkva. “Seadus sätestab seega üldise eelduse, et üürileandja vastutab kõigi probleemide eest, mis ei ole tingitud üürniku enda tegevusest,” näitlikustas Pihkva.

Loe pikemalt tänasest Äripäevast.