Autor: Katre Pilvinski • 18. mai 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Fiktiivseid arveid enim ehitusvaldkonnas

Tänavu kolme esimese kuuga kontrollis maksuamet 54 fiktiivseid arveid kasutanud äriühingut ja määras täiendavalt makse summas 34,1 miljonit krooni. Suurimateks fiktiivseid arved kasutavateks valdkondadeks on ehitus, hulgikaubandus ja kinnisvara.

2009. aastal kontrolliti kokku 189 sellist äriühingut ja määrati täiendavalt makse 265,1 miljonit krooni, teatas maksuamet.

“Maksu- ja Tolliamet analüüsib pidevalt majanduskeskkonda, et määratleda olulisemaid  maksuriske ja peamisi riskantseid valdkondi. Seoses majanduslangusega, mis paratamatult tõstab maksudest hoidumise riski, pöörab maksuhaldur senisest suuremat tähelepanu riskantsetes valdkondades teostatud tehingute kontrollimisele,” ütles kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe. Maksuhaldur ei toeta maksude vähendamist ebaausate võtetega ja rakendab kõiki seaduslikke meetmeid sellise tegevuse takistamiseks.

Suurimateks fiktiivseid arved kasutavateks kõrge maksuriskiga valdkondadeks on ehitus, hulgikaubandus ja kinnisvara. Ehitusvaldkonnas on peamisteks probleemideks ümbrikupalk, fiktiivsete arvete kasutamine ja käibe varjamine. Kõrge maksurisk kaasneb ka vanametalli ostu ning müügitehingutega.

MTA andmetel on alates 2006. aastast 41% vanametalli ostu-müügiga tegelevatest ettevõtetest teinud tehinguid fiktiivseid arveid väljastatavate äriühingutega summas 917 miljonit krooni.

Vanametalli soetatakse üldjuhul ilma kauba väärtusele käibemaksu lisamata ja seetõttu on valdkonna ettevõtetel huvi vähendada tasumisele kuuluvat maksusummat. Sellisete tehingute puhul näidatakse vanametalli müüjana puhverfirmat, kuigi tegelikult pärineb metall füüsilistelt isikutelt või tuuakse muudest riikidest (nt Lätist või Leedust).

Sageli näidatakse vanametalli liikumist läbi mitmete puhverfirmade eesmärgiga teha tehingute kontrollimine keerulisemaks ja tekitada näiliselt mulje, et reaalselt on tehingud toimunud dokumentides näidatud kujul.

Eelkirjeldatud pettuste tõkestamiseks suunab Maksu- ja Tolliamet käesoleval aastal põhjalikumalt tähelepanu vanametalli ostu-müügiga tegelevate isikute kontrollimisele. Tähelepanu pööratakse nii fiktiivseid arved kasutavatele ettevõtetele kui ka vanametalli kogumise või müügiga tegelevatele isikuteke, kes jätavad käibe või saadud tulu deklareerimata.

Vanametalli valdkonnas käibemaksupettuste tõkestamiseks on Rahandusministeeriumis valminud ka seaduseelnõu, mille kohaselt peaks metallijäätmete ostu-müügi tehingutele rakenduma käibemaksu pöördmaksustamine.

 

Jaga lugu
Ehitusuudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785
Hannes RummReklaamimüügi projektijuhtTel: 518 4688