12. mai 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Välismaalaste kasvavat huvi siinse kinnisvara vastu kinnitas ka Uus Maa Kinnisvarabüroo tegevjuht Mika Sucksdorff, kelle sõnul võis seda näha juba eelmisel aastal. “See huvi on juba pikemat aega üleval, nüüd juba jõutakse tehinguteni,” lausus Sucksdorff ja lisas, et kevad on toonud teise laine ilmselt eurolootuse näol.

1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter tõdes, et välismaalaseed käivad just päringuid tegemas. “Meil käivad välismaalased kontoris ja just peamiselt teevad päringuid,” nentis mees.

Ta lisas, et Soome residendid on ilmselt euro ootuses rohkem spekulatiivsetel eesmärkidel kinnisvara ostma hakanud. Spekulatsioonikahtluseks annab Vahteri sõnul põhjust see, et tavaliselt  ostab inimene ühe korteri, aga kui küsitakse 4–5 korterit ühte majja, paneb see mõtlema.

Eelistatud hinnavahemik 1–1,5 miljonit krooni

Sucksdorfi sõnul meelitab välismaalasi siia kinnisvara hind, mis on oluliselt langenud. “Eriti põhjamaalastel on see kogemus 90ndate algusest käes, et kui kinnisvarahinnad langevad 50–60 protsenti ja sealt enam edasi ilmselt ei lange, siis on õige hetk osta, ja seda nad teevad,” lisas Sucksdorff statistika kinnituseks.

Uus Maa kogemused näitavad, et eelkõige soovivad välismaalased kinnisvara, mille hind jääb 1 ja 1,5 miljoni krooni vahele.

“Enamik ikkagi soovib osta kahetoalist korterit võimalikult Tallinna kesklinna lähedale võimalikult uude või väga hästi renoveeritud majja,” vahendas Sucksdorff võõrsilt tulijate soove.

Tehingute väärtus vähenenud veerandi võrra

Statistikat analüüsides selgubki, et ehkki tehingute arv on vaid pisut kasvanud, on keskmise tehingu väärtus kõvasti kahanenud, möödunud aastal samal perioodil oli see 24% suurem.

“Selge on see, kui tehingute arv on kasvanud, siis keskmine hind on langenud sellepärast, et müüakse odavamaid kortereid,” möönis Sucksdorff “Küll müüakse juba ka kallimaid kortereid, aga odavamaid ostetakse kõige rohkem,” rõhutas ta.

Rohkem on kukkunud eraõiguslike juriidiliste isikute tehingute osakaal, mis möödunud aastal oli 33%, tänavu aga 27%.  Sucksdorfi sõnul on see tingitud eelmise aasta esimeses kvartalis tehtud paljudest plokktehingutest. “Siirati mitu korterit või terveid arendusi teise ettevõtte nimele või müüdi maha,” täpsustas ta.