• 12.05.10, 18:11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

SEADUS: ehitise omanik peab järelevalveks kaasama spetsialistid

Õigusbüroo Laesson ja Partnerid juhatuse liige Tuulikki Laesson kirjutab ehitise omaniku vastutusest järelevalve teostajana.
Ehitise ohutuse eest vastutab ehitise omanik (ehitusseaduse § 29), kellel eelduste kohaselt ei ole tehnilisi teadmisi. Kuna ehitised on nn kõrgendatud ohu allikad, siis peab ehitise omanik ehitamise ajal kaasama spetsialiste ehitusseaduse kohaselt.
Spetsialisti pädevust nõudvateks tegevusteks on ehitamine, ehitusjuhtimine, ehitusgeodeetilised tööd, ehitusgeoloogilised tööd, projekteerimine, ehitusprojekti ekspertiis, ehitise ekspertiis ja omanikujärelevalve.
Ehitise ohutuse tagamiseks kehtestab ehitusseadus spetsialistidele nõuded. Ehitusalal tegutsev isik olema peab ettevõtja äriseadustiku mõistes. Tal peab olema majandustegevuse registri registreering ja asjaomane leping ehitusseaduse §-is 47 nimetatud pädeva isikuga ehk vastutava spetsialistiga.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Füüsilisest isikust ettevõtja peab olema pädev vastutav spetsialist.
Ehitusseaduse § 41 lõige 2 sätestab, et kui ehitusettevõtja teeb ehitustöid ainult sellel kutsealal, kus tema töötajal (füüsilisest isikust ettevõtja korral ehitusettevõtjal) on kutsekvalifikatsioon kutseseaduse mõistes, mille korral isik ei korralda vahendite jagamist ega teiste tööd ning ei vastuta selle eest, ei pea kaasama vastutavat spetsialisti.
Ehitusalal tegutsevad isikud peavad olema:
• ettevõtjad• registreeritud majandustegevuse registris• õigussuhtes vastutava spetsialistiga.
Ehitusseadus sätestab esitatud omanikujärelevalve kohta kaks erandit. Esiteks, Eestis rajavad inimesed enda tarbeks väiksemaid hooneid tihti ise ja sel korral ei pea ehitaja olema ehitusettevõtja. Sellised ehitised on ehitusseaduse § 12 lõike 4 kohaselt üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitis.
Teine erand on riigisaladusega seotud ehitised ja riigikaitselised ehitised. Ka sellise ehitise omanik võib ehitusseaduse §-is 41 sätestatud tegutsemisõiguseta teha omanikujärelevalvet. Kõikidel ülejäänud juhtudel peab aga omanikujärelevalvet tegema vastavat tegutsemisõigust omav ettevõtja.
Ehitusseaduse § 30 lõike 4 kohaselt võib ehitise omanik teha ise omanikujärelevalvet, kui ehitatakse:
• väikeehitist• üksikelamut• suvilat• aiamaja• taluhoonet• muud ehitise teenindamiseks vajalikku rajatist• riigisaladusega seotud ehitist• riigikaitselist ehitist.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Omanikujärelevalvest pikemalt Äripäeva „Ehituskäsiraamatus“.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.07.25, 10:44
Eesti firma lubab välisvoodrilaudadele 50 aastat garantiid
Kevadel hooldame niidukeid ja õlitame terrasse, aga puitfassaadi hooldamine ei tule sageli mõttessegi ning ega see polegi iga-aastane töö. Ent kui fassaadihooldus jääb pikalt tegemata, võib peagi ees oodata voodrilaudade vahetus, mis on suur ja kulukas ettevõtmine ka siis, kui otsustad seda oma jõududega teha.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele