Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Klaasifirmad otsivad väljundit välisturgudelt
OÜ Marepleks juhataja Tõnu Aigro sõnul tellitakse välispindade klaasdetaile varasemaga võrreldes tunduvalt vähem ning ainuke väljapääs on püüd leida uusi turge.
“Pole ju avasid, mida klaasiga täita, sest ehitusmahud on mitu korda vähenenud,” märkis ta ning lisas, et ka sisekujunduses on klaasi kasutamine absoluutses mahus vähenenud. “Kui varem kasutati bürooruumides palju klaasi, siis nüüd on ärimajade ehitus soikunud ja mahud seega vähenenud,” lisas ta.
Aigro tunnistas, et firma käive on langenud kaks korda, välispindade paketi tellimuste maht on kukkunud veelgi drastilisemalt. “Mõnevõrra oleme suutnud spetsiifiliste toodetega olukorda parandada, otsime uusi väljundeid ja turge. Näiteks tegeleme tuletõkkeklaasidega, püüame ära kasutada valdkondi, kus teadmisi ja võimekust enam tarvis,” rääkis ta hakkamasaamisest kahanenud turul.
Majandustõusu Aigro küll veel ei tunneta ning usub, et ega see tõus ehitusse enne aastat 2012 jõuagi. “Püüame leida võimalikke uusi turge, aga praegu on olukord nutune ja klientide leidmine suur mure,” nentis ta. Marepleksi tegevuspiirkond on umbes 300 km raadiuses, siis tulevad Aigro sõnul vastu konkurendid ja ka transpordikulud lähevad liiga kalliks.
Praegu on olulisim teema klaastoodete arendamisel energia kokkuhoid. “Kuna naftahind lähima paari aasta jooksul teeb arvatavasti hüppe ja ületab 100 dollari piiri barreli eest, siis energia säästust mööda ei saa,” rääkis ta. “Kui paketi isolatsioonitegur on praegu 1,0 ja seinal, milles on isolatsioon 0,1, siis tavaline klaas on 5–6,” selgitas Aigro.
OÜ Klaasi Agentuur tegevjuht Anto Sults kinnitas, et võrreldes Skandinaaviaga on Eestil klaasi kasutamisel ehitusmaterjalina pikk tee käia.
“Maksimumini me ehk ei jõuagi, aga tasapisi klaasi populaarsus siiski kasvab,” märkis ta. Ehkki klaas on muude ehitusmaterjalidega võrreldes pisut kallim, ei pea Sults vähese kasutamise põhjuseks kõrgemat hinda.“Pigem ei julgeta paljudel juhtudel lihtsalt klaasi proovida. Aga usun, et olukord paraneb ning aina rohkem tuntakse huvi erinevate klaaspõrandate, -seinte ja -piirete vastu,” sõnas ta ja lisas, et kliendid tulevadki enamasti seetõttu, et pole rahul olemasolevate toodetega ning vajavad erimõõdulisi asju.
Sultsi sõnul võib klaasi kasutada ka palju ruumi võtva kipsseina asemel, seda enam, et klaas muudab toa valgusküllasemaks. “Innovaatilisi lahendusi klaasi paigaldamiseks tuleb kindlasti üha juurde. Näiteks kasutatakse Skandinaavias klaasi paigaldamiseks Eestis veel tundmatut viisi, mille puhul klaaspiirded paigaldatakse kahepoolse teibiga,” selgitas ta.
Klaasi Agentuur töömahtude kukkumise üle ei kurda. “Alates eelmise aasta lõpust on mahud hoopis kasvanud. Meil on inimesed, kes tegelevad uute toodete, tehnoloogiate ning turgude otsimisega. Lisaks Soomele on olemas hoopis huvitavamaid riike, kuhu oma tooteid pakkuda,” märkis Sults.
Seotud lood
Lätis Ventspilsi lähedal asuv Stacija meditatsioonikeskus on hea näide sellest, et nutikaid valikuid tehes on võimalik ehitada ka nõukogudeaegse tellismaja varemetele tänapäevane hoone, mida hindavad kõrgelt nii ehituseksperdid kui hoone kasutajad.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Üritused
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele