Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinn kehtestas Sitsi kõrghoone planeeringu
Tallinna linnavolikogu kehtestas eelmisel nädalal Sitsi tänavale 60-korruselist kõrghoonet kavandava detailplaneeringu.
Detailplaneering hõlmab Kopli tänav 35, 35a, 35d ja Sitsi tänav 13a kinnistuid.
Planeering näeb ette 11,33 hektari suurusele maa-alale ühe kuni 60-korruselise elu- ja ärihoone, kahe kuni kuuekorruselise elu- ja ärihoone, ühe kolmekorruselise ärihoone, ühe kahekorruselise lasteaia ja viie kuni üheksakorruselise korterelamu rajamise ja ühe olemasolemva ühekorruselise tootmishoone rekonstrueerimise.
Ühtlasi sätestab detailplaneering olemasolevate muinsuskaitsealuste endise Balti Manufaktuuri hoonete rekonstrueerimise elu- ja ärihooneteks.
Planeeritav maa-ala asub Kopli südames Kopli ning Sõle tänava vahelisel alal endise Balti Manufaktuuri territooriumil. Linnaruumiliselt jääb planeeringuala oluliste sõlmpunktide vahele. Territoorium on hoonestatud kasutusest välja langenud lao- ja tootmishoonetega.
Detailplaneeringuga hõlmatud krundid asuvad Balti Puuvillavabriku hoonetekompleksi mälestiste kaitsevööndis.
Planeeringuala kontaktvöönd on hoonestuselt väga mitmekesine, siin kohtuvad väga erineva ilmega kvartalid ja erinevatel ajajärkudel rajatud hooned. Väga mitmekesine on ka piirkonna hoonestuse kõrgus, ulatudes 16-korruselise tornmajani, selgub linnavalitsuse materjalidest.
Kavandatava kõrghoone on oluline linnaehitusliku elemendiga, mis mõjutab Tallinna siluetti.
Kõrghoone arhitektuurse lahenduse saamiseks peab arendaja korraldama soovitavalt rahvusvahelise arhitektuurikonkursi. Kõrghoone tuleb kavandada võimalikult saledana ning olemasolev haljastus maksimaalselt säilitada.
Planeeringu koostas AS K-Projekt. Planeeringuala arendab OÜ Phoenix Land.
Seotud lood
Linnakeskusest eemale kõrghooneid ei
ehitata, kui nendeks mitte lugeda 12-16korruselisi elamuid, mis asuvad uutes
ehituspiirkondades.
Linnavolikogu arutas teemaplaneeringut kõrghoonete paiknemisest Tallinnas ja saatis selle teisele lugemisele.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Selle hoone ehitust alustati 1936. aastal, esimene tööpäev oli majas 5. märtsil 1938. Toonastest hoonesisestest ehitustöödest tegid suurema osa Võru tööstuskooli õpilased.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele