Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinn kehtestas Sitsi kõrghoone planeeringu
Tallinna linnavolikogu kehtestas eelmisel nädalal Sitsi tänavale 60-korruselist kõrghoonet kavandava detailplaneeringu.
Detailplaneering hõlmab Kopli tänav 35, 35a, 35d ja Sitsi tänav 13a kinnistuid.
Planeering näeb ette 11,33 hektari suurusele maa-alale ühe kuni 60-korruselise elu- ja ärihoone, kahe kuni kuuekorruselise elu- ja ärihoone, ühe kolmekorruselise ärihoone, ühe kahekorruselise lasteaia ja viie kuni üheksakorruselise korterelamu rajamise ja ühe olemasolemva ühekorruselise tootmishoone rekonstrueerimise.
Ühtlasi sätestab detailplaneering olemasolevate muinsuskaitsealuste endise Balti Manufaktuuri hoonete rekonstrueerimise elu- ja ärihooneteks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Planeeritav maa-ala asub Kopli südames Kopli ning Sõle tänava vahelisel alal endise Balti Manufaktuuri territooriumil. Linnaruumiliselt jääb planeeringuala oluliste sõlmpunktide vahele. Territoorium on hoonestatud kasutusest välja langenud lao- ja tootmishoonetega.
Detailplaneeringuga hõlmatud krundid asuvad Balti Puuvillavabriku hoonetekompleksi mälestiste kaitsevööndis.
Planeeringuala kontaktvöönd on hoonestuselt väga mitmekesine, siin kohtuvad väga erineva ilmega kvartalid ja erinevatel ajajärkudel rajatud hooned. Väga mitmekesine on ka piirkonna hoonestuse kõrgus, ulatudes 16-korruselise tornmajani, selgub linnavalitsuse materjalidest.
Kavandatava kõrghoone on oluline linnaehitusliku elemendiga, mis mõjutab Tallinna siluetti.
Kõrghoone arhitektuurse lahenduse saamiseks peab arendaja korraldama soovitavalt rahvusvahelise arhitektuurikonkursi. Kõrghoone tuleb kavandada võimalikult saledana ning olemasolev haljastus maksimaalselt säilitada.
Planeeringu koostas AS K-Projekt. Planeeringuala arendab OÜ Phoenix Land.
Arteri kvartali siseseinte müüritöid teostas hoonete kaupa neli erinevat töövõtjat. Ehitust juhtinud Merko Ehitus Eesti projektidirektori Ahti Suppi sõnul õigustas see lahendus end kindlasti, sest müüritööde maht oli väga suur ning tööde planeerimine ja juhtimine muutusid tänu sellele märksa lihtsamaks.