Äripäeva tänase päevaküsimuse ajendiks oli Solarise keskuse rajaja süüdistus ehitajale topeltarvete esitamises.
Muuseumiehituse SA juht Toomas Johanson:
Kui tellija oma raha loeb, siis nii ei tohiks juhtuda. Enne, kui arve aktsepteeritakse, esitab ehitaja tehtud tööde akti ning sinna kirjutavad alla omaniku järelevalve esindaja, muinsuskaitse objektide puhul ka muinsuskaitse järelevalve esindaja, tellija poolt ehitusjuht ehk kõik nad kinnitavad, et töö on tõesti tehtud.
Vealeidja juht Riho Koost:
Sageli seda ette kindlasti ei tule. Järelevalve kontrollib tööde tegemist objektil, tehtud tööde akte ja tehtud mahte. Sõltub konkreetsest lepingust, kas järelevalve ülesanne on kontrollida ka arveid. Miks need alles nüüd on Solarise puhul välja tulnud, ei oska öelda.
Wolmreks Ehituse tegevjuht Olavi Iisrael:
Kõrvalseisjana tundub topeltarvete esitamine mulle väga kummaline ja tehniliselt seda ei saaks juhtuda. Inimlik eksitus on alati võimalik, kuid see tuleb kohe välja. Ka meil on juhtumeid, kus on sisse lipsanud viga akti ja teatud tööd jooksid pigem töövõtja kahjuks. Mind hämmastab, et selline asi juhtub kõikide standardeid omavate  ehitusettevõtjatega.
 
Kirjuta oma vastus kommentaariumisse!

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.08.26, 06:00
Enamikes linnades toimuvates üleujutustes pole süüdi ilm, vaid vananenud taristu
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele