Äripäeva tänase päevaküsimuse ajendiks oli Solarise keskuse rajaja süüdistus ehitajale topeltarvete esitamises.
Muuseumiehituse SA juht Toomas Johanson:
Kui tellija oma raha loeb, siis nii ei tohiks juhtuda. Enne, kui arve aktsepteeritakse, esitab ehitaja tehtud tööde akti ning sinna kirjutavad alla omaniku järelevalve esindaja, muinsuskaitse objektide puhul ka muinsuskaitse järelevalve esindaja, tellija poolt ehitusjuht ehk kõik nad kinnitavad, et töö on tõesti tehtud.
Vealeidja juht Riho Koost:
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sageli seda ette kindlasti ei tule. Järelevalve kontrollib tööde tegemist objektil, tehtud tööde akte ja tehtud mahte. Sõltub konkreetsest lepingust, kas järelevalve ülesanne on kontrollida ka arveid. Miks need alles nüüd on Solarise puhul välja tulnud, ei oska öelda.
Wolmreks Ehituse tegevjuht Olavi Iisrael:
Kõrvalseisjana tundub topeltarvete esitamine mulle väga kummaline ja tehniliselt seda ei saaks juhtuda. Inimlik eksitus on alati võimalik, kuid see tuleb kohe välja. Ka meil on juhtumeid, kus on sisse lipsanud viga akti ja teatud tööd jooksid pigem töövõtja kahjuks. Mind hämmastab, et selline asi juhtub kõikide standardeid omavate ehitusettevõtjatega.
Kirjuta oma vastus kommentaariumisse!
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.