Äripäeva tänase päevaküsimuse ajendiks oli Solarise keskuse rajaja süüdistus ehitajale topeltarvete esitamises.
Muuseumiehituse SA juht Toomas Johanson:
Kui tellija oma raha loeb, siis nii ei tohiks juhtuda. Enne, kui arve aktsepteeritakse, esitab ehitaja tehtud tööde akti ning sinna kirjutavad alla omaniku järelevalve esindaja, muinsuskaitse objektide puhul ka muinsuskaitse järelevalve esindaja, tellija poolt ehitusjuht ehk kõik nad kinnitavad, et töö on tõesti tehtud.
Vealeidja juht Riho Koost:
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sageli seda ette kindlasti ei tule. Järelevalve kontrollib tööde tegemist objektil, tehtud tööde akte ja tehtud mahte. Sõltub konkreetsest lepingust, kas järelevalve ülesanne on kontrollida ka arveid. Miks need alles nüüd on Solarise puhul välja tulnud, ei oska öelda.
Wolmreks Ehituse tegevjuht Olavi Iisrael:
Kõrvalseisjana tundub topeltarvete esitamine mulle väga kummaline ja tehniliselt seda ei saaks juhtuda. Inimlik eksitus on alati võimalik, kuid see tuleb kohe välja. Ka meil on juhtumeid, kus on sisse lipsanud viga akti ja teatud tööd jooksid pigem töövõtja kahjuks. Mind hämmastab, et selline asi juhtub kõikide standardeid omavate ehitusettevõtjatega.
Kirjuta oma vastus kommentaariumisse!
Seotud lood
Viimaste aastate suvised paduvihmad on näidanud, et Eesti linnade sademeveesüsteemid ei tule äärmuslike ilmastikuoludega alati toime. Üha sagedamini ujutavad lühikese aja jooksul maha sadanud vihmad üle tänavaid, ristmikke ja hoove, samal ajal kui pikematel kuivaperioodidel tuleb haljastust kasta joogiveega. See paneb omavalitsused otsima lahendusi, mis aitaksid vihmavett senisest nutikamalt koguda ja kasutada.
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis