Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Algab uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ koostamine
Regionaalminister Siim Kiisleri eestvedamisel pannakse paljusid osapooli kaasates 2011. aasta lõpuks kokku pikaajaline strateegilise kava, mis aitab kogu riigi ruumilist arengut suunates kaasa majanduse ning elu- ja looduskeskkonna arengule.
Üleriigiline planeering käsitleb ruumilist arengut kõige üldisemates küsimustes, puudutades Eesti riigi erinevaid regioone ning kogu maa- ja veeala tervikuna ja käsitledes ka seoseid teiste riikidega.
Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on aeg senist üleriiklikku planeeringut sisuliselt uuendada. „Kümme aastat tagasi vastu võetud kehtiv üleriigiline planeering „Eesti 2010“ on pärit sisuliselt teisest ajastust, mil Eesti polnud veel Euroopa Liidu ega ühtse Schengeni viisaruumi liige. Nüüd on aeg uuesti kokku leppida, millele lähematel aastakümnetel majanduse moderniseerimiseks ja inimeste elatustaseme tõstmiseks panustada,“ ütles Kiisler.
Regionaalminister selgitas, et oluline lähteseisukoht üleriigilist planeeringut „Eesti 2030+“ koostades on vajadus vähendada aegruumilisi vahemaid, et hoida ära nii riigisisest ääremaastumist kui ka Eesti kaugenemist Euroopa mõjukeskustest. „Üks suuri väljakutseid seda planeeringut koostades on mõelda läbi ja jõuda üksmeelele, milliseks peaksid kujunema Eesti-sisesed ja meid muu maailmaga ühendavad transpordivõrgustikud,“ ütles minister Kiisler.
„Eesti 2030+“ käsitleb mitmeid ka senises planeeringus „Eesti 2010“ käsitletud teemasid nagu asustus, transport, energeetika ruumstruktuur ja roheline võrgustik. Konsultatsioonide käigus see teemade ring kindlasti laieneb. „Võib ette näha, et lisaks transpordi ja energeetika teemadele kerkivad aruteludel merealade planeerimise, linnaliste keskuste arengu ja valglinnastumise, maapiirkondade arengu ning üleriigilise tähtsusega objektide paigutusega seotud küsimused,“ tõi regionaalminister näiteid eelootavast protsessist. Ministri sõnul ei panda üleriigilise planeeringuga paika ühegi suurobjekti asukohta, küll aga lepitakse kokku näiteks tuumajaama või tuuleparkide asukoha valiku põhimõtted.
Eesti ruumilise planeerimise süsteem hõlmab endas üleriigilist planeeringut, maakonnaplaneeringuid, omavalitsuse üld- ja detailplaneeringuid ning kitsama spetsiifikaga maakonna- ja üldplaneeringute teemaplaneeringuid. Üleriigilise planeeringu osaks on anda lahendusi riigi kui terviku kõige üldisematele ja peamistele ruumilise arengu küsimustele.
Seotud lood
2025. aasta esimesel poolel võetakse Eestis vastu kliimakindla majanduse seadus ehk kliimaseadus, mis hakkab tulevikus otseselt mõjutama ka ehitusturgu. „Peame mõistma, et maailm muutub, ehitusturg muutub, kliimaseadus tuleb ning praegu on viimane aeg selles protsessis kaasa rääkida,” ütleb ehitusfirma Rand & Tuulberg jätkusuutliku ettevõtluse ehk kestlikkuse juht August Kompus.
Enimloetud
1
Juht: ajatatud maksuvõlg on ka üks võimalik viis parandada ettevõtte likviidsust, isegi kui see on kallis viis
2
Eesmärk on saada Euroopa juhtivaks jätkusuutliku ja multimodaalse taristu rajajaks ning hooldajaks
3
Viimased uudised
Eesti Arhitektide Liidu president Aet Ader: sõltumatu ekspertiisi eesmärk on analüüsida eelmise projekteerija tehtud tööd, selle arhitektuuri – sh maastikuarhitektuur, sisearhitektuur ja hoone mahuline lahendus – kvaliteeti ja vastavust lõppkasutaja vajadustele ning lähteülesandele.
Lisaks rajatakse Jõhvi äriparki digi- ja multimeediainkubaator
Hetkel kuum
Ehitus5ECO juhatuse liige Priit Õunpuu: vastavalt lepingule suhtleb ajakirjandusega RKAS
Eesmärk on saada Euroopa juhtivaks jätkusuutliku ja multimodaalse taristu rajajaks ning hooldajaks
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele