Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Algab uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ koostamine
Regionaalminister Siim Kiisleri eestvedamisel pannakse paljusid osapooli kaasates 2011. aasta lõpuks kokku pikaajaline strateegilise kava, mis aitab kogu riigi ruumilist arengut suunates kaasa majanduse ning elu- ja looduskeskkonna arengule.
Üleriigiline planeering käsitleb ruumilist arengut kõige üldisemates küsimustes, puudutades Eesti riigi erinevaid regioone ning kogu maa- ja veeala tervikuna ja käsitledes ka seoseid teiste riikidega.
Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on aeg senist üleriiklikku planeeringut sisuliselt uuendada. „Kümme aastat tagasi vastu võetud kehtiv üleriigiline planeering „Eesti 2010“ on pärit sisuliselt teisest ajastust, mil Eesti polnud veel Euroopa Liidu ega ühtse Schengeni viisaruumi liige. Nüüd on aeg uuesti kokku leppida, millele lähematel aastakümnetel majanduse moderniseerimiseks ja inimeste elatustaseme tõstmiseks panustada,“ ütles Kiisler.
Regionaalminister selgitas, et oluline lähteseisukoht üleriigilist planeeringut „Eesti 2030+“ koostades on vajadus vähendada aegruumilisi vahemaid, et hoida ära nii riigisisest ääremaastumist kui ka Eesti kaugenemist Euroopa mõjukeskustest. „Üks suuri väljakutseid seda planeeringut koostades on mõelda läbi ja jõuda üksmeelele, milliseks peaksid kujunema Eesti-sisesed ja meid muu maailmaga ühendavad transpordivõrgustikud,“ ütles minister Kiisler.
„Eesti 2030+“ käsitleb mitmeid ka senises planeeringus „Eesti 2010“ käsitletud teemasid nagu asustus, transport, energeetika ruumstruktuur ja roheline võrgustik. Konsultatsioonide käigus see teemade ring kindlasti laieneb. „Võib ette näha, et lisaks transpordi ja energeetika teemadele kerkivad aruteludel merealade planeerimise, linnaliste keskuste arengu ja valglinnastumise, maapiirkondade arengu ning üleriigilise tähtsusega objektide paigutusega seotud küsimused,“ tõi regionaalminister näiteid eelootavast protsessist. Ministri sõnul ei panda üleriigilise planeeringuga paika ühegi suurobjekti asukohta, küll aga lepitakse kokku näiteks tuumajaama või tuuleparkide asukoha valiku põhimõtted.
Eesti ruumilise planeerimise süsteem hõlmab endas üleriigilist planeeringut, maakonnaplaneeringuid, omavalitsuse üld- ja detailplaneeringuid ning kitsama spetsiifikaga maakonna- ja üldplaneeringute teemaplaneeringuid. Üleriigilise planeeringu osaks on anda lahendusi riigi kui terviku kõige üldisematele ja peamistele ruumilise arengu küsimustele.
Seotud lood
Kaabli puhul vaadatakse tavaliselt selle ristlõiget, isolatsiooni, voolutaluvust ja muid tehnilisi näitajaid, ent märkamata jäetakse oluline omadus, mida pole välimuse järgi võimalik hinnata. See on kaablisoone lõõmutus ehk kuumtöötlus, mis mõjutab otseselt kaabli painduvust paigaldamisel.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Viimased uudised
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele