Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kommentaar: geodeesia sõltub ehitusturust
AS Geomark Nõukogu esimees Jüri Pärtna kirjutab, et kui ei arendata uusi kinnisvaraprojekte ega ehitata, siis ei ole ka geodeetidel suurt midagi teha.
Valdavalt on geodeesia projektid seotud ehitus- ja kinnisvaraturuga
Tänu eurorahaprojektide teostamisele (vee- ja kanalisatsiooniprojektid, teed) on mingitki tööd ka geodeetidel. Kuidagi ei saa öelda, et tööd oleks turule rohkem tulnud. Oma 25 aastasele kogemusele tuginedes võin öelda, et nii vähe tööd, kui praegusel perioodil (alates 2008.aasta lõpust) ei ole kunagi olnud. Olukord saab paraneda alles siis, kui hakatakse uuesti arendama, projekteerima ja ehitama.
Minu usk selle põhjal, mida olen lugenud ja jälginud, on et asi hakkab paranema ehk selle aasta teisest poolest.
Geomarkile on abiks olnud, et oleme tegutsenud ka väljaspool Eestit (Soome, Rootsi). Kahjuks on Eestis ainult väga üksikud geodeesiaettevõtted, kes ka ekspordiga tegelevad. Sellest oleks abi, eriti sellistel aegadel, kui praegu.
Geodeetiliste tööde tellijad on põhiliselt projekteerimise, ehitamise ja kinnisvaraarendusega tegelevad ettevõtted. Kuid ka riigiasutused, omavalitsused ning eraisikud.
Jämedalt võib geodeetilsed tööd jagada:
-Topo-geodeetilised mõõdistused – tulemuseks maa-ala geodeetilne plaan, mis on vajalik iga projekti ja detailplaneeringu alusena;
-Ehitusgeodeetilised tööd –kogu ehitusprotsessi käigus tuleb teostada väljamärkimisi, kontrollmõõtmisi, teostusmõõdistamisi;
-Katastritööd – katastriüksuste piiride mõõtmine, katastriüksuste jagamise, liitmise ja piiride muutmisega seotud tööd;
-Eritööd – näiteks olemasolevate hoonete detailne ülesmõõdistamine, vajumisvaatlused jne.
Eelpool loetletu on nö tarbegeodeesia.
Hetkel kuum
Lisaks on kõrgem geodeesia, mis tegeleb maa kuju, maakoore liikumise, koordinaatide süsteemide, navigatsiooni jne teemadega.
Seotud lood
Kaablitootja Prysmian on lõpule viinud ühe oma senise ajaloo suurima investeeringu – Pikkala tehases Kirkkonummis valmis 185 meetri kõrgune kaablitorn, mis on nüüd Soome kõrgeim hoone. Investeering, mille kogumaht ulatub üle 240 miljoni euro, võimaldab toota pikemaid, keerukamaid ja vastupidavamaid merekaableid suuremas mahus kui kunagi varem.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Uute korterite müük ei lähe kuigi kiiresti ning valmis ja müümata korterite arv ei ole kahanemas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele