Kuressaare linnavalitsus ei esitanud 2002. aastal raekoja katust remontinud ehitajale pretensioone kehva töö kohta kohe, kirjutab Oma Saar.
Nüüd, aastaid hiljem pole seda enam võimalik teha ja katuse remondiks tuleb linnal taas raha välja käia.
"Kuressaare raekoja katuse remondi kohta on ekspertiis tehtud juba 2003. aastal,” kinnitas Kuressaare abilinnapea Kalle Koov, lisades, et teadmata põhjustel ei ole aga siis, kohe pärast remonti, ehitajale pretensioone esitatud. “Seega täna, seitse aastat hiljem seda teha on pretsedenditu,” nentis Koov.
2002. aastal pani Kuressaare raekojale katuse peale AS Saare KEK, kes võitis toona raehoone renoveerimiseks korraldatud riigihankekonkursi, ja tehtud tööde eest maksti linnakassast välja 1,13 miljonit krooni. Juba esimesel remondijärgsel talvel sadas raekoja pööningule aga taas lund sisse ja ehitusfirma tegi katuse parandustöid
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Lamekatuste puhul on loomuliku valguse lahendamine olnud kompromiss tehniliste piirangute ja arhitektuursete ambitsioonide vahel. Viimastel aastatel on aga katuseakende tehnoloogia areng seda tasakaalu muutnud. Üha enam nähakse katuseakent lahendusena, mis aitab korraga tuua ruumi valgust, tagada ventilatsiooni ning hoida energiakulud kontrolli all.