Kuressaare linnavalitsus ei esitanud 2002. aastal raekoja katust remontinud ehitajale pretensioone kehva töö kohta kohe, kirjutab Oma Saar.
Nüüd, aastaid hiljem pole seda enam võimalik teha ja katuse remondiks tuleb linnal taas raha välja käia.
"Kuressaare raekoja katuse remondi kohta on ekspertiis tehtud juba 2003. aastal,” kinnitas Kuressaare abilinnapea Kalle Koov, lisades, et teadmata põhjustel ei ole aga siis, kohe pärast remonti, ehitajale pretensioone esitatud. “Seega täna, seitse aastat hiljem seda teha on pretsedenditu,” nentis Koov.
2002. aastal pani Kuressaare raekojale katuse peale AS Saare KEK, kes võitis toona raehoone renoveerimiseks korraldatud riigihankekonkursi, ja tehtud tööde eest maksti linnakassast välja 1,13 miljonit krooni. Juba esimesel remondijärgsel talvel sadas raekoja pööningule aga taas lund sisse ja ehitusfirma tegi katuse parandustöid
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Uued teadmised saad TalTechi magistriõppest
Ehitussektor on viimastel aastatel läbi teinud kiire arengu, kus projektide tehniline keerukus ja ootused lõpptulemusele on märgatavalt kasvanud. Energiatõhusus, hoonete elukaarepõhine planeerimine ja kaasaegsed digilahendused on muutunud baasnõueteks, mis tähendab, et turul on terav vajadus spetsialistide järele, kes suudavad siduda insenertehnilised teadmised majandusliku loogikaga.